Justiitsminister Kristen Michal kohtus möödunud nädalal Jõgeva kohtumajas siinsete kohtunikega ning küsis nõu, kuidas seadusloomega edasi minna: mida tuleks muuta, millised on praktikute jaoks kitsaskohad.
Michal väitis, et üks tema eesmärke ongi kohtupidamist kiiremaks muuta. “Kiirem kohtupidamine on ka majanduse huvides, samuti väikeettevõtete huvides. Kui kohtupidamise süsteem töötab kiiresti, on võimalik oma õigustele kaitset saada,” lisas minister.
Tema hinnangul võttis eelmine valitsus seadusi vastu väga kiiresti. “Siis oli kriisiaeg ja ma ei kritiseeri neid. Mis olnud, see olnud. Meie ülesandeks on kõigepealt põhimõttelised ja uued asjad sisuliselt välja pakkuda, siis saavad osapooled anda oma arvamuse ning seejärel hakkame seadusi välja töötama. Seejärel arutame need läbi ning siis töötame välja parlamendile esitatava variandi. Tahame, et seaduste vastuvõtmisele eelneks analüüs ning tehakse ka järelmõjude analüüs ehk selle seaduse muudatus on selline,” tõdes minister.
Seadused hakkavad aeglasemalt liikuma
Ta lisas, et seadused hakkavad liikuma aeglasemalt. “Seegi oli üks teema, mida kohtunikega arutasime. Arukad inimesed saavad põhjendusest aru, kõige rohkem tulebki võidelda n-ö õhtuste uudiste populismiga. On palju poliitikuid, kes tahavad keerulise probleemi kohe pikemalt arutamata lihtsalt ära lahendada. Tegelikkuses asjad nii ei toimi,” tunnistas justiitsminister.
Teine pool on tema sõnul see, kuidas menetlused käivad. “Kohtud peavad väga tihti kulutama aega ja ka ressursse, otsimaks taga neid inimesi, kes ei taha olla leitud. Võib tuua drastilisi näiteid. Väiksemates kohtades on see väiksem probleem, suuremates linnades suurem, sest inimesed ei tunne üksteist. Ei ole seda tublit kordnikku, kes leiaks turult inimese üles, nagu ühes Lõuna-Eesti väikelinnas juhtus. Tallinnas ja Tartus seda ilmselt ette ei tule. Tarbetut tagaotsimist tuleks vähendada,” nentis minister.
Tema sõnul peaks inimesel olema registriaadress, kust ta kohtumaterjalid kätte saab. “Ta ei pea seal elama, aga talle antakse info edasi. Või on inimesel mingi leping, kus ta saab teda puudutava teada. Üks võimalus on teated kätte toimetada elektroonilisi kanaleid kasutades, st kui inimene pole reageerinud, siis on ta materjali kätte saanud ja tehakse tagaseljaotsus. Kui tal on mõjuvad põhjused, saab menetlust uuesti avada. See võtaks maha kohtute koormust,” ütles Michal.
Neli ettepanekut kui proovikivi
Justiitsminister saatis eelmisel esmaspäeval neljale parlamendierakonnale kirja, milles teatas, et ootab nende arvamusi mitteabielulise kooselu õigusliku regulatsiooni osas. Viimase kümnendi sotsiaaluuringutest tuleb välja, et Eestis pole paljud paarid ametlikult abielus ning ka valdav osa lapsi sünnib abieluväliselt. Seetõttu on justiitsministeerium viimase paari aasta vältel aktiivselt tegelenud vastuse otsimisega küsimusele, kas mitteabielulise kooselu, sealhulgas samasooliste paaride kooselu õiguslikke tagajärgi tuleks eraldi reguleerida.
Minister väitis, et reaktsioonid ettepanekutele on olnud n-ö seinast seina. “Poliitikute puhul meeldis mulle, et nad rääkisid asjast. Uudistevoos paistis silma, et oli ka neid, kes jälle taandasid kõik samasooliste abieludele. 95 protsenti inimesi, kes elavad küll koos, kuid pole abielus, on erinevast soost — nagu mina ja veel paljud teised,” lisas Michal.
Tema hinnangul on positiivne, et kõik lubasid igal juhul asju arutada. Kuhu see kõik võiks taanduda ja kas saavutatakse ka konsensus, ei julgenud minister prognoosida.
“Mis puudutab samasooliste abielu, siis ilmselt pole see praegu ühiskondlik tellimus ja ma ei näe sellel toetajaid,” tunnistas ta.
Konsensuseni võiks ministri sõnul jõuda sellega, et koostatakse standardlepingute paketid ja kummalgi osapoolel on kooselus kindlus. “Alternatiiv, mis võib olla samuti tasakaalupunkti lähedal, on see, et seadustest kõrvaldatakse konkreetsed kitsaskohad. Ei oskagi praegu öelda, kas me sinna jõuame, kas me üldse saame edasi minna.”
Michali neli ettepanekut
*Status quo mitteabielulise kooselu küsimustes
*Näidislepingute pakett mitteabielulise kooselu õiguslike tagajärgede reguleerimiseks
*Muuta regulatsiooni mõningal määral, luua eraldi lepinguliik – partnerlusleping
*Avada abielu institutsioon ka samasoolistele paaridele
i
HELVE LAASIK
