Kassinurme mäed on muidu kena ja rahulik paik, aga paar-kolm korda aastas kipub seal ikka sõjaks minema. Üks kindel aeg, mil seal relvakonflikti tunnistajaks võib sattuda, on jüripäev.
Ajaloohõngulisi relvi täristasid mitme rollimängu- ja võitlusklubi esindajad Kassinurme mägedes ka möödunud laupäeva pärastlõunal. Sportlikul mõõgavõitlusturniiril tuli ette sedagi, et raudrüüs vastased teineteise külge haakusid ning üheskoos ümber kukkusid. Õnneks suudeti kõik sellised vahejuhtumid ilma sepa abita lahendada. Löödi ka massilahingut, mille käigus sai hästi selgeks, kui vähe on abi võitlejate isiklikust tublidusest, kui salgal puudub ühine vaenlase alistamise taktika.
Rollimängijate kogunemised meelitavad Kassinurme mägedesse aasta aastalt üha enam kiibitsejaid. Mõned loodavad sealt head fotosaaki, mõnedel on muud huvid. Möödunud laupäeval leidsid tee Kassinurme mägedesse ka ajaloolasest kaitseminister Mart Laar ja Suurbritannia uudisteagentuuri Reuters esindajad.
Reuters Service’i Lätis resideeriv fotokorrespondent Ints Kalninš ja Reuters TV operaator Janis Laizans andsid oma kaameratega Kassinurme mägedes kõvasti “tuld”, üks seisvaid ja teine liikuvaid pilte tootes.
“Kui tavaliselt otsivad uudisteagentuurid negatiivse märgiga sensatsiooni, siis meie tulime siia positiivset ja põnevat materjali üles võtma,” ütles Ints Kalninš. “Mis sellest edasi saab, ei oska öelda. Minu pildid ja Janise videod laetakse meie portaali üles. Kas väljaanded ja telekanalid neid meilt ostavad ja kasutavad, see oleneb juba neist.”
Laar algatas filmitegemise
Mart Laar tuli Kassinurme mägedesse muinaskultuuri tutvustava MTÜ Kalevite Kange Rahvas eestvedaja Mati Nuudi kutsel. Laari ja Nuuti seob ühine koostöö Ümera lahingust kõneleva filmi tegemisel.
“Mina olin selle filmi tegemise mõtte algataja ja Mati poole pöördusin selleks, et ta aitaks võtete tarvis sõjaväe kokku ajada,” ütles Mart Laar, lisades, et filmi käsikiri on stsenarist Mihkel Ulmanil valmimas ja peatselt algavad ka võtted. Tänu Kassinurmes rollimänge mängimas käinud pojale teadis Laar ka varem üsna hästi, mis seal toimub. Oma silmaga nägemine oli siiski midagi muud,
“See on tänuväärne ettevõtmine, eriti noori silmas pidades,” ütles Mart Laar. “Hommikupoolikul tehti siin ju ka talgutööd ja lõuna paiku kuulati loenguid, nii et noored saavad siit juurde nii looduskaitse- kui ka ajalooalaseid teadmisi. Võitlusmängudes kasvatatakse aga oma kaitsetahet. Mulle pole kunagi meeldinud see, kui muistseid eestlasi kujutatakse kui mingeid puude kallistajaid ja lillenuusutajaid, kes igale vallutajale lahkelt ütlesid: olge lahked ja tapke meid, palju tahate. Tegelikult olid meie esivanemad ju tublid võitlejad ja vabad inimesed. Tõsi, vabadus tähendas tollal vabadust valida endale suverääni. Ja valimisel oli enamasti aluseks suverääni haldussuutlikkus.”
Enne sõda tehti talgutöid
Seda, et Eduard Bornhöhe „Tasujast“ tuttav Jüriöö ülestõusu kontseptsioon päris adekvaatne pole, arvab ka Mati Nuut.
“Ajaloolaste uuemate käsitluste järgi ei olnud tegu orjarahva ülestõusuga isandate vastu, vaid Eestis valitsevate eri feodaalide omavahelise võimukonfliktiga, mille igas leeris osales massiliselt ka Eesti rahvusest võitlejaid. Samast kontseptsioonist lähtub ka meie tänaõhtune rollimäng,” ütles Nuut.
Hommikupoolikul tegid aga enam kui kolmsada loodusesõpra ja rollimängijat Kassinurme mägedes ühiselt talgutöid. Korrastati linnamägi ja linnamäe esine park ning puhastati sulglohud ja matkarajad. Kokkukogutud oksarisu põletati jürituld tehes.
“Jõgevamaa metsaselts on Kassinurme mägedes jüripäevatalguid korraldanud juba 22 aastat ning vabatahtliku tööga see paik aegade jooksul nii ilusaks tehtud ongi,” ütles metsaseltsi kauaaegne eestvedaja Kaupo Ilmet.
Kui talgutööd tehtud said, kuulati Eesti Metsaseltsi presidendi Heiki Hepneri juttu rahvusvahelisest metsa-aastast ja Erametsakeskuse Jõgevamaa tugiisiku Ain Malmi juttu pärandkultuurist metsas. Talguid ja pärandkultuuri päeva aitasid Jõgevamaa metsaseltsil korraldada Kassinurme naisselts, kultuuriselts Vanaveski, MTÜ Kalevite Kange Rahvas ja võitlusklubi Turm. Ettevõtmist toetasid AS Perevara, Kaitseliidu Jõgeva Malev ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
i
RIINA MÄGI
