Neljapäeval toimunud Paduvere Talumuuseumi Seltsi korraldatud ajalookonverentsil pidas särava ettekande Jüri Trei, kunagine Estonia teatri ooperilaulja, hilisem juhtivametnik kultuuriministeeriumis ja diplomaat, eestluse ja rahvuslikkuse hoidja nii kodu- kui ka väliseestlaste hulgas, eriti Peterburis.
Pärast ettekannet andis Jüri Trei Vooremaale intervjuu, kus toonitas kodupaiga ajaloo uurimise tähtsust riigi ajaloo tundmisel ja mõistmisel, rõhutas vajadust tugevdada lipukultuuri, vaatas ette ka 2019. aastale, kui toimub laulupidu, mis pühendatud 150 aasta möödumisele esimesest Eesti üldlaulupeost 1869. aastal.
Mida üldse arvate sellest, et Paduvere muuseumi eestvedamisel arutatakse paikkonna ajaloo seoseid hiljuti sajaaastaseks saanud Eesti riigi ajalooga?
„Ma arvan, et see on väga tänuväärne tegu. Kõik algab ju kodust. Väga õige on alustada ajaloohuvi äratamist kodupiirkonnas toimunu tundmaõppimisega. Nii on parem tunda ja mõista ka kogu riigi ajalugu. Kohalikel omavalitsustel on olnud ka oluline roll Eesti riigi loomisel, sest 1917. aastal valiti just sealt esindajad Maanõukogusse.”
Jõgevamaa on väga tihedasti seotud Eesti lipu ajalooga. Esimene sinimustvalge õmmeldi Põltsamaal. Toonane üliõpilane, hilisem õigusteadlane Karl Aun peitis selle nõukogude võimu eest Vaimastvere lähedale Läänemardi tallu. Kuidas Teil tekkis huvi Eesti lipu ja sellega seotud kommete vastu?
„Olen läbi aegade korraldanud mitmeid sündmusi. Nendega kaasneb aga ka rahvus- ja riigilipu kasutamine. Kultuuriministeeriumis töötades (1980-1994 oli Jüri Trei kultuuriministeeriumis teatrite valitsuse juhataja, muusika- ja teatriosakonna juhataja ning muusika- ja teatrinõunik – J.L. ) kuulusin Eesti taasiseseisvumise perioodil loodud komisjoni, mis vaagis Eesti hümniga seotud teemasid. Komisjoni kuulusid muuhulgas ka helilooja ja koorijuht Gustav Ernesaks ning helilooja ja organist Hugo Lepnurm.
Tänu aktiivsele tegevusele on tulnud mul juhtida ka riiklikku komisjoni „Eesti Lipp 120” ja Eesti Lipu Seltsi. Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva puhul on Eesti riigilipud kingitud ka paljudele väliseesti koolidele ja seltsidele. Seda on teinud Eesti diplomaatilised esindused välismaal. Mul on vedanud, sest lipu teemaga tegelemine on olnud nii tööks kui ka hobiks.”
Kuidas hindate riigi- ja rahvuslipu kasutamise kultuuri ?
„Kindlasti on seda võimalik paremaks muuta, sest okupatsiooniaastad tekitasid ju kommetesse ja traditsioonidesse suure augu. Sinimustvalge oli keelatud, sellest värvikombinatsioonist avalikult ei räägitud. Nii ununesid ka teadmised. Oluline on teada mitte ainult lipu ajalugu, vaid ka seda, millal lipp välja panna, missugused nõuded sellega kaasnevad jne. Oleme sellest rääkinud. Ikka tuleb aga edasi rääkida. Ees ootab suur tööpõld.
Eesti lipuga seotud kommete tugevdamisel on tänuväärset tööd teinud noorteühendused: gaidid, skaudid, noorkotkad ja kodutütred.”
Teie töö on olnud väga tihedasti seotud Peterburiga, 1999-2002 olite selles suurlinnas Eesti Vabariigi konsul, juhtides Peterburi Jaani Kiriku Fondi, taasasutasite ajalehe, mida ka toimetate. Kuidas Peterburi eesti kogukonnal läheb?
„Eesti kogukond ongi koondunud Peterburi Eesti koguduse ja Jaani kiriku ümber. Lisaks jumalateenistustele korraldatakse seal kontserte, näitusi ja teisigi sündmusi. Näiteks anti Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Peterburi Jaani kirikus kogudusele üle koopia ajaloolisest lipust, mida eestlased kandsid 1917. aastal toimunud manifestatsioonil, kus nõuti Eestile autonoomiat. Lipu hoidis alles ja annetas muuseumi fondi Einar Laigna Koopia telliti Eesti Eruohvitseride Kogu läbi viidud korjanduse rahadega. Koopia õnnistati Haapsalu Jaani kirikus. Mõistagi on Peterburi kogukonnas mureks see, et vanemad inimesed kaovad ära ja noori väga palju juurde ei tule.”
Aastatel 1973-1986 olite tänases rahvusooperis Estonia laulja. Küllap panustate ka 2019. aastal teoks saava 150. juubeli laulupeo kordaminekusse. Mida tuleks sellel suursündmusel silmas pidada?
„Ma ise laulan Eesti Teaduste Akadeemia Meeskooris. Praegu õpivad koorid laulupeoks hoolega laule nii Eestis kui välisriikides, näiteks Viinis, Stockholmis, Peterburis jne. Väliseesti kooride laulupeole tulemine on väga oluline. See lisab veelgi väärikust peole, millega tähistame 150 aasta möödumist esimesest eesti juubelilaulupeost. Samuti osalevad väliseestlased tuleval aastal toimuval tantsupeol.”
JAAN LUKAS
