Härra siseminister, missugused on olnud teie kokkupuuted Jõgevamaa ja siinsete probleemidega varasemates ametites: Kaitsepolitseiameti peadirektori, riigi peaprokuröri ja justiitsministeeriumi kantslerina?
“Kui räägime eelmistest ametitest, siis kõige rohkem tegelesin Jõgevamaaga seotud küsimustega justiitsministeeriumi kantslerina. Me leidsime lahenduse prokuratuuri ja kohtute kinnisvaraprobleemidele. Nüüd ehitatakse nendele asutustele omaette hoone. Peaprokurörina suhtlesin teatud määral Jõgevamaa prokuröridega.”
Kas KAPO üksused vajaksid Teie meelest tugevdamist ka maakondades? Kas näiteks Jõgevamaal võiks töötada oma kaitsepolitsei ametnik?
“Kaitsepolitsei ametnikke pole siin maakonnas töötanud isegi kõige keerulisematel aegadel. Ma arvan, et Jõgevamaal pole neid ka tarvis. Kui tekib vajadus, pole neil kauge Tartust kohale tulla. Koalitsioonilepinguga tahetakse Kaitsepolitseile anda suuremad volitused tegelda korruptsioonivastase võitlusega omavalitsustes. Kindlasti pole aga Jõgevamaal esialgu selliseid omavalitsusi, mis selles mõttes huvi pakkuda võiksid.”
Missugustele teemadele Te Jõgevamaa-visiidi käigus eriti tähelepanu pöörasite?
“Meie eesmärk on tutvuda oma struktuuriüksuste tööga, vestelda inimestega ja kuulata, mida nad arvavad siseministeeriumi tööst: kuritegevuse, korrakaitse ja päästevaldkonnast ja üldse olukorrast Eestis.
Päästedepood on Jõgeval ja Põltsamaal korralikud ja varustatud hea tehnikaga. Ka mehed töötavad entusiastlikult. Samuti võib kiita politseinike tegevust. Politsei jaoks on aga tarvis lahendada kinnisvaraprobleem ning millal see õnnestub, sõltub riigi rahalistest võimalustest. Praegune Jõgeva politseimaja võib selle ametkonna esindajatele ka natuke suureks jääda, sest kohus ja prokuratuur lahkuvad sellest pärast uue hoone valmimist.”
Nii et Jõgevamaa politseinikud vajaksid uut hoonet?
“Jah. Ma ei tea, kuidas on Jõgeval olukord kinnisvaraga: kas on võimalik osta mõni olemasolev hoone või ehitada uus maja nagu justiitsministeeriumi allasutustele. Põltsamaa politseihoone vajab väljastpoolt võib-olla veidi kõpitsemist, aga kindlasti on need ruumid Eesti taset arvestades üle keskmise.”
Milliseid muudatusi võiks Jõgevamaale tuua ettevalmistatav Politsei-, Kodakondsus- ja Migratsiooni- ning Piirivalveameti ühendamise kava?
“See reform toob muudatusi igale poole, kus need struktuurid töötavad. Me läheneme ametite ühendamisele rahulikult ja 2010. aastast peaks see uuenduslik süsteem tööle hakkama. Senised politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsioonisüsteemi töötajad, kes tahavad jätkata oma tööd samas valdkonnas ka tulevikus, saavad seda teha. Uus reform avardab aga nende võimalusi enesearendamisel.”
Mustveesse ehitatakse praegu uut piirivalvekordonit. Kuivõrd vajaks piirivalve tugevdamist mööda Peipsi järve kulgeval Eesti ja ühtlasi Euroopa Liidu idapiiril?
“Piirivalve on viimastel aastatel väga hästi arenenud, millele on kaasa aidanud ka Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumi välispiiri väljaehitamiseks saadud rahad. Piirivalvel on uued kordonihooned ja väga hea tehnika. Ka tuleva aasta palgapakettides on eriline tähelepanu Euroopa Liidu idapiiril.”
Kuidas kommenteeriksite kavatsust muuta valvekorras olevate päästetöötajate tööpäev 12 tunni pikkuseks?
“Päästeametnik pole võimeline töötama 24 tundi ööpäevas. Päästeteenistujatele tuleb maksta ka palka, mis oleks turul konkurentsivõimeline.”
Mida saaks siseministeerium ja kogu ühiskond ära teha selleks, et senisest vähem inimesi langeks kurjategijate ohvriks, hukkuksid liiklusõnnetustes või tulekahjudes?
“Inimese elu hoidmine on korrakaitse prioriteet.”
Regionaalprobleemidega tegeleb siseministeeriumis ennekõike regionaalminister. Kui tihedad on aga Teie suhted maavalitsuse ja maavanematega?
“Maavanematega kohtun ma igal oma visiidil. Jõgevamaal kohtusin ka Jõgeva maavanemaga. Maavalitsustel on teatud roll, kuigi seda võidakse tulevikus ümber hinnata. Kuni aga püsib praegune olukord, tuleb maakondades kõikidel siseministeeriumi allasutustel jätkata oma ülesannete täitmist. Sisejulgeoleku eesmärk on turvalisuse tõstmine. Praegu on maavanematel oluline vastutus ka selles valdkonnas. Maavanem on ju maakonna kriisikomisjoni esimees. Kriiside reguleerimise seisukohalt ongi mul kõige otsesem side maavalitsustega.”
Millal jälle Jõgevamaale tulete?
“Visiidid maakondadesse jätkuvad ikka. Järgmisel aastal vaatan näiteks, kuidas meie Schengeni piir toimib. Samuti tuleb edaspidi tegelda politsei kinnisvaraprobleemi lahendamisega ning lihtsalt kohtuda inimestega erinevates paikades.”
JAAN LUKAS
