Turvafirma G4S korraldas üle-eestilise veebiaktsiooni “Julged hoolida?”, mille raames viidi läbi viieteistkümne kuu pikkune projekt “Hoolin oma kodukandist”, mis keskendus igal kuul ühe maakonna probleemidele. Viimasena oli luubi all Jõgeva maakond.
“Turvaettevõte G4S algatas sotsiaalmeedialiikumise “Julged hoolida?” selleks, et mõelda üheskoos laiemalt elukeskkonna turvalisusele. Maakondade lõikes arutleme piirkondade minevikupärandi, tulevikuväljavaadete ja elu üle. Rõhk on seejuures olnud elukeskkonna turvalisusel kõige laiemas mõttes. “Hoolin oma kodukandist” raames saavad märtsikuuga läbi käidud kõik viisteist Eesti maakonda.
Igas maakonnas arutleme koos maavalitsuse, politsei, päästjate, omavalitsusliitude ja kohalikku elu tundvate spetsialistidega, mis sealse piirkonna turvalisust, inimeste tervist ja elukeskkonda kõige enam mõjutab. Seejärel toome need teemad läbi aina populaarsemaks saava infokanali Facebook’i, inimesteni,” rääkis turvafirma kommunikatsioonispetsialist Ande Etti.
Veel lisas aktsiooni eestvedaja, et ühelt poolt on “Julged hoolida” lehel meie ühiskonna olukorrast ja tulevikust hoolivatel inimestel võimalik arutleda keerulistel teemadel, teisalt püütakse pakkuda ka asjalikke nõuandeid või spetsialistide arvamusi, sest kuigi südames võib olla hoolivus ja soov käituda kõige paremini, ei saa siiski igaüks olla ekspert kõikidel teemadel alates tuleohutusest kuni pedagoogikavõteteni laste kasvatamisel.
Naabervallad ei kipu Palamuse komandot toetama
Märtsikuus keskenduti Jõgeva maakonnale ning “Julged hoolida?” Facebook’i lehel avaldasid maakonna erinevate elualade spetsialistid artikleid kõige päevakajalisematel teemadel. Sõna võtsid teiste hulgas maavanem Viktor Svjatõšev, Palamuse priitahtlike päästjate pealik Margus Kaasik ja noorsoopolitseinik Kirly Kadastik.
Maavanem kirjutas Facebook’is, et loodab näha Jõgevamaal kümne aasta pärast arenenud ja mitmekülgset ettevõtlust ning taristut. “Samas oleks siin puhkamise jaoks säilinud puutumata loodust, kus võib leida nurgakese üksiolemiseks, loodushäälte kuulamiseks ja lugude vestmiseks,” võis lugeda maavanema tulevikuvisioonist.
Palamuse vabatahtlike päästjate komando pealik Margus Kaasik kirjeldas, kuidas eelmisel aastal pärast riikliku komando sulgemist kohe vabatahtlik komando tegutsema hakkas.
Siiski nentis Kaasik, et murekohaks on priitahtliku komando ülalpidamine. “Riik eraldab sel aastal komando jaoks umbes 8000 eurot, kuid sellest siiski ei piisa,” nentisid Margus Kaasik ja Palamuse vallavanem Urmas Astel.
Vallavanem lisas, et Palamuse päästjad käivad tihti päästetöödel ka väljaspool oma valla piire, kuid komando ülalpidamine on ennekõike Palamuse vallavalitsuse õlul. “Lootsime rahalist toetust naabervaldadelt, kust meie komandole rohkem väljakutseid on tulnud, aga kolmest kaks ütlesid vähemasti esialgu ära,” lisas Astel.
Lapsed on tihti vabakasvatuse ohvrid
Noorsoopolitseinik Kirly Kadastik avaldas “Julged hoolida?” keskkonnas loo elust enesest, tõdedes, et kahjuks on lapsed sageli oma vanemate vabakasvatuse ohvrid. Kadastiku kirjutisest selgus, et üsna sageli püüavad vanemad probleeme lahendada last karistamata ega tee seadust rikkuvast alaealisest väljagi. See omakorda tõukab alaealise aina rohkem pahandustesse, sest talle tundub, et vanemad ei hooli temast. “Üks juhtum oli alaealise poisiga, kes teatas politseinikule, et suitsetamisest loobuks ta ehk juhul, kui saaks kodus arvuti kasutamise keelu või võetaks telefon ära, aga ema seda ei tee ja niisama lihtsalt pole ta motiveeritud suitsetamisest loobuma,” meenutas Kirly, kes manitses vanemaid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama.
Nüüd, mil aktsioon “Julged hoolida?” on läbi saanud, on selle eestvedajatel kahju asja niisama päevapealt lõpetada. “Kontaktide hoidmiseks ja teema jätkuks loome “Julged hoolida?” Facebook’i lehele uue keskkonna pealkirjaga “Turvaliselt läbi elu”. See väike infoportaal koondab asjalikke, huvitavaid ja usaldusväärseid artikleid ja nõuandeid turvalisuse teemadel,” rääkis Ande Etti. Esimeseks teemaks on turvalisus jalgrattaga liikumisel, millega alustatakse juba käesoleval kuul.
i
EILI ARULA
