Väga raske on pärast raketiäpardust ütlema tulla, et NATO on Balti riikides piiratud otsustusvõimega paberist tiiger.
Keset suve kõige kuumemaid ja ühtlasi uudiste mõttes kõige vaiksemaid nädalaid ei saa juhtuda midagi huvitavamat kogemata välja lastud ja kaduma jäänud raketist. Tegevust said kõik ajakirjanikest tuntud valveekspertide ja tähelepanunäljas poliitikuteni. Ühtlasi õppisime enda kohta nii mõndagi ja Eesti strateegiline kommunikatsioon sai ootamatut tuge.
Eesti on siinsete igapäevaste sündmuste ja uudiste lõikes juba palju aastaid stereotüüpne „igav põhjamaa”. Uudisekünnise ületab juba suure varuga iga tõsisem liiklusõnnetus, avaliku elu tegelaste ettevaatamatult välja öeldud sõnad annavad nädalateks kõneainet ja ühe puu igati legaalne mahasaagimine toob kohale arvestatava osa siinsest meediast.
Lennukitel ongi ehtsad raketid
Ajakirjanikke, kes veel mäletavad, et 1990. aastate esimesel poolel tavaline rongiõnnetus uudisekünnist ei ületanud, pole palju.
Seega on mõistetav, et teiste lennukite hävitamiseks mõeldud raketi juhuslik ja ohvriteta väljatulistamine Lõuna-Eesti kohal sai koheldud viisil, mis mõnest suuremast riigist pärit inimesele oleks võinud luua mulje, et kaduma läks vähemalt terve lennuk.
Aja märk on seegi, et kohe sisenes Hispaania õhk-õhk rakett Eesti folkloori. Alates päriselt osta.ee küljel ilmunud pildiga müügikuulutusest (alghind 100 eurot, „veidi kasutatud”) ja lõpetades fotoga oma peenramaale otsapidi sisse kaevatud raketimulaažist, kus peal kiri Espania. Ajakirjanike kergeusklikkus sai ära pilatud tundmatu poolt, kes pakkus naljapostituse peale tõsimeeli ühendust võtnud reporterile fotot „riisiraketist”, mis oli „kõver naqmakaroon”.
Ise postitasin tund pärast raketi väljatulistamise avalikuks saamist Twitterisse irooniliselt: „Vähemalt on nüüd kindel, et neil lennukitel on tõesti pärisraketid.” Mõnepäevaselt distantsilt on nüüd nalja ainus väärtus ehk selles, et jõudsin paljudest teistest isehakanud humoristidest ette.
Tegelikult ongi nii, et tänu õnneliku lõpuga õnnetule juhtumile on kõigil nüüd palju rohkem selgust Balti riikide taevast turvavate NATO hävitajate kohta.
Jah, NATO hävitajad kasutavad tõesti lahingrakette. Seejuures on need keskmaaulatusega raketid, mida näiteks Saksamaa hävitajad oma riigi kohal patrullides kunagi ei kanna. Tegu pole seega mingil juhul näitemänguga, nagu Kreml ja nende sõbrad on aeg-ajalt püüdnud väita. Need hävitajad on valmis ja võimelised Baltimaade õhuruumi tungiva vastase kohe alla laskma.
Jah, piloot saab iseseisvalt neid rakette välja tulistada.
Eesti kui puutumatu loodusega maa
Jah, mitmete NATO riikide lennuvägede hävitajad harjutavad Eesti õhuruumis, isegi siis, kui seda pole ametlikult välja kuulutatud, püsivalt ja tihti. Võimalik, et neil on siin isegi parem harjutada, kuna piiranguid on vähem kui Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus lennuliiklus on palju tihedam.
Kaitseliidu blogi Propastop küll leidis, et õnnetus raketiga tõi Vene propagandatööstusele pidupäeva, aga tegelikult on tulemus ikka täitsa teistpidi.
Kremli narratiiv NATO kollektiivkaitse kohta Balti riikides on vaimustavalt skisofreeniline. Sisemiseks tarbimiseks räägib see, et Venemaa on hambuni relvastatud ameeriklastest ümber piiratud. Eesti, Läti ja Leedu suunal on sõnumiks, et NATO on paberist tiiger: reaalse ohu korral partnerid tegelikult appi ei tule, otsustamine võtab kaua aega, siin patrullivad liitlaste lennukid on lahingrelvadeta, neil pole õigust võitlusse asuda. Kahjuks on ka Eestis neid, kes ühel või teisel moel samu väiteid kordavad.
Nüüd aga selgub, et isegi „koostööharjutuse” ‒ tore eufemism ‒ käigus on NATO lennukitel Eesti kohal küljes lahingraketid, et vajaduse korral saaks kohe täisvõimekuses pärisohtudele reageerida.
See on palju tõhusam strateegiline kommunikatsioon kui jutt sellest, kuidas sissetungija sõdurid Tallinna jõudes siinsetele tänavatel „surevad”.
Lisaks sai kinnitust, et Eesti on nii puutumata loodusega maa, et suvalises suunas välja lastud rakett kukub sõna otseses mõttes sügavale ligipääsmatusse sohu, sama hästi kui looduskaitsealale.
ANVAR SAMOST, kolumnist
