Kuidas sai võimalikuks näiliselt populaarse linnapea nii ootamatu läbikukutamine?
Oli ju tegelikult Viktor Svjatõ?ev senistest Jõgeva linnapeadest kõige julgem rahva ees esineja. Kahjuks on tuntus ja hea jutt isikuomaduste välimäärajaks, meest hinnatakse ikka tema tegude järgi.
Teod, nagu nüüd kokkuvõtteks ütlema peame, ei ole rahva jaoks nii meeldivad sugugi. Kui esimestel linnapea ametikuudel hakkasid asjad justkui laabuma, siis peagi oli koalitsioonist kostumas rahulolematust. Ei olnud osapooled rahul linnapea hoogsusega.
Volikogu ei kontrollinud linnapead
Nüüd võime tõdeda, et Viktor Svjatõ?ev tunnetas oma pealehakkamistes, et volikogu ei suuda temaga sammu pidada ja üldse asjade alustamine volikogus on liialt aeganõudev ja tarbetu ning ta asus tegutsema oma äranägemise järgi. Kahjuks volikogu kas ei tahtnud või ei suutnud linnapea tegemiste üle kontrolli teostada.
Linnavolikogu sõltumatu liikmena märkasin varakult, et linnaelu korraldamine kohaliku omavalitsuse organi linnavolikogu poolt on väga inertseks ehk passiivseks kujunemas. Võimukoalitsiooni rahuldas ilmselt linnapea agarus omal initsiatiivil ja ei tajutud, et asjad võivad hoopis käest ära minna.
Ja peagi oli esimene tüli majas. See oli praeguse võimuliidu teisel aastal, kui lahvatas tüli, mis ei saanud enam saladuseks jääda. Linnapea eiras volikogu koalitsioonis paika pandud autoostu otsust ja valis ise firma, kellelt ja mis tingimusel ning mida linnale soetada.
See nn avalik saladus andis ülejäänud volikogu osapooltele põhjust uute süte korjamiseks linnapea pea kohale. Rahulolematus koalitsioonis kasvas. Kriitikat linnapeale hakkasid peale opositsiooni agaralt tegema ka koalitsioonikaaslased.
Raske eelarve vastuvõtmise protseduur
Lõppotsuste hääletamisel koalitsioon siiski toimis. Svjatõ?evi rohke artikliteseeria sisaldab tõesti pisut tõde: koalitsioon siiski toimis ? ei olnud äraütlemisi ega läbikukutamisi.
Raske ja minu jaoks arusaamatu oli selle aasta linnaeelarve vastuvõtmise protseduur.
Linnapea näis mitte aru saavat, et linna arengukava on eelarve vastuvõtmisel kohustuslikuks dokumendiks. Aga arengukavaga oli suur jama ? seda justkui ei olnud enam. Kiiruga kirjutas keegi linnavalitsusest midagi kokku ja vaatamata puudustele ja möödapanekutele, mis opositsioon arutelul esile tõi, kinnitati eelarve vastuvõtmiskõlbulikuks. Oli oht, et volikogu ei suudagi jooksva aasta eelarvet ettenähtud ajaks vastu võtta ja peab kurvastuseks laiali minema. Patuga pooleks võeti siiski eelarve vastu.
Et koalitsioon ei olnud enam üksmeelne ja sisetülid isegi välja imbusid, oli selge ? linnaasju tuleb opositsioonil ja teistel linna käekäigu eest muret tundvatel saadikutel terasemalt jälgima hakata.
Ja ei läinud kaua, kui telgitagused sahkerdamised (nii võib nüüd tõsimeeli öelda) ridamisi ilmsiks tulid. Üllatav oli see ,et linnavalitsuse eest oli paljusid küsimusi otsustanud linnapea peaaegu et üksi.
Arvan seda sellepärast nii, sest vaevalt Svjatõ?ev ilma Reformierakonna teadmiseta nii väga tegutses. Tuli ilmsiks seegi, et üks linnapea erakonnakaaslasest linnavalitsuse liige ei osalenud pikka aega linnavalitsuse töös. Hiljem viga parandati ja sellele kohale valiti uus inimene. Linnavalitsuse ja linnapea nigelast koostööst annab tunnistust ka linnavalitsuse liikme Toomas Vahuri ootamatu lahkumine.
Toomas Vahur on ometi peaga majandusmees, kes oskab rahaga umber käia ja näeb arenguid mitme aasta jagu ette ära. Et koalitsiooni kokkuleppeid vähegi kaitsta ja tüli mitte majast välja kanda, Toomas Vahur ise tagamaid loomulikult ei avalikustanud.
Linnapea püüdis üksi toime tulla
Kuid kus tegijaid, seal nägijaid. Tuli ilmsiks, et linnapea püüdis üksi toime tulla kõigis asjus ja ei valgustanud isegi linnavalitsuse liikmeid oma kavatsustest. Või kui tuligi ühiselt otsustada, siis taganemisteed mittetoetamise läbi ei antud ? kõik tärminid olid möödas ja otsus tuli vastu võtta.
Muide, seda oli märgata paljude eelnõude esitamisel volikokku. Hea oli, kui eelnõu ettenähtud ajaks volikogu liikmete töölauale jõudis. Kuigi tähtaeg oli kukkumas, midagi ikka sai kaalutleda. Kuid nende eelnõudega, mis paisati volikogu liikmetele vahetult istungi algul või koguni koosoleku käigus, ei saanud küll keegi
põhjalikult tutvuda. Vastu pidi võetama, sest kell oli kohe-kohe kukkumas.
Selline nn tulekahju kustutamise taktika oli kahjuks Svjatõ?evi tööstiiliks. Tean temaga toimunud eravestlustest, et ta kurtis linnvalitsuse ametnike loidust ja isegi saamatust asjade ette valmistamisel. Miks seda ametnike armeed, kus on palju dubleerimist, tööle pole pandud, sellele mina pole vastust leidnud. Selline olukord ei saanud n-ö karistamiseta jääda.
Ühel volikogu istungil oli saadikutele arutamiseks pakutud Jõgeva Linnavalitsuse juhtide (linnapea ja abilinnapea), linnakantselei ametnike palga tõstmise ettepanek. Tõsi, varem oli meie volikogu seda küsimust arutanud ja kuna linnal rahapuudust ei ole, lubatigi 4 protsendi võrra seda teha. Kui numbrid konkreetses pakutud eelnõus kokku löödi, ilmnes: palgatõus oli viidud viie protsendi lähedale ja palgatõusu palus linnapea ka endale ja abilinnapeale. Halenaljakas oli linnapea põhjendus selleks puuduva raha leidmiseks: see tulevat töötajate haiguspäevade arvelt! Loomulikult lükati see nahaalne kavatsus uuesti läbivaatamisele.
Rahvaliidul sai mõõt täis
Edasise linnavalitsuse tegemiste jälgimise tulemusel ilmnes, et 300 000 krooni
õpetajatele mõeldud palgaraha ei jõudnud sihtmärgini, oli mitmeid muid segaseid rahaasju, milles tuleb uuel linnapeal selgusele jõuda. Kuid umbusalduse algatamise
otsuse lõpp-punktiks sai uue staadioni, mitmekümnemiljonilise objekti ehitamise otsustamine. Siin sai mõõt täis ka koalitsiooni liikmel Rahvaliidu fraktsioonil. Kui linnapea tuli ilmsüütu näoga tõestama, et isegi detailplaneeringut(!), rääkimata
volikogu muudest vajalikest otsustest antud objekti kohta pole vaja, siis oligi umbusalduseks üksmeel kaheteistkümnel volikogu liikmel olemas. Tõsi, mitmeid meist püüti n-ö ära moosida, kuid linnale nii suure koormise võtmine ? ligi kakskümmend miljonit krooni ehituseks ja igal aastal vähemalt miljon krooni hoolduskulusid ? kaalusid üles pakutava ?moosi?.
Püha taevas: linna tänavad lagunenud, koolid vajavad hädasti remonti, avalikku kemmergut pole, bussijaamaks kaks väikest putkat ? ja nüüd ? miljoneid maksev esindusstaadion, mille rajamiseks tuleb sadakond Jõgeva kooli vilistlaste poolt istutatud mälestuspuud veel lisaks maha võtta.
Arvan, et sellest ei teadnud ka linnapeale toetusallkirjade andjad midagi. Veel: allkirjade kogumise algataja ei täitnud selleks toiminguks ette nähtud nõuet, allkirja andja nimedele lisanduvad kontaktandmed ja loomulikult allkiri. Ekslinnapeale
pean kurvastuseks ütlema: ei ole 350 toetusallkirja. Kui maha võtta nimetud allkirjad ja korduvallkirjad, jääb toetus kasinaks.
Kahju, et Jõgeva linnas nii juhtus. See võib juhtuda ka mujal, kus kontroll lõdvaks lastakse. Jõgeva linnvolikogu koalitsioon ei suvatsenud ju kontrollida.
Mis edasi saab? Ei midagi erilist, varsti tuleb uus linnapea, pisut muutusi ka volikogu struktuurides ja küllap ka linnavalitsuse aparaadis. Nii ta on ? see demokraatia.
OLAVI ANNUK,
Jõgeva linnavolikogu sõltumatu liige
