Tabivere harrastusteater tõi oma kahekümnendaks sünnipäevaks lavale Janno Puusepa näidendi, mis vaatab mõnusa muigega taidlusteatri tegemisele kui niisugusele. Möödunud pühapäevane esietendus kulges publiku peaaegu et vaibumatu naerupugina saatel.
Autor on Tabiveres lavale toodud tükile pealkirjaks pannud “Proov”, ent niisama hästi sobiks “Lavastaja õudusunenägu”: lavaloo tegevus toimub nimelt X rahvamajas Y harrastusteatri viimases esietenduseelses proovis ning selle ajal juhtuvad peaaegu kõik lavastajat närvi ajavad asjad, mis üldse juhtuda võivad. Kolmas pealkirja variant võiks olla “Tuleb tuttav ette”, sest laval nähtutega sarnaseid situatsioone on kogenud kindlasti enamik harrastusteatri tegijaid.
No mida hullu siis peaproovil ikka enam juhtuda võib, küsib nüüd kindlasti mõni lugeja. Aga võib ikka küll. Tüki peategelasi, sõjasangarit ja tema pruuti kehastavad Andrus (Kaarel Pärnapuu) ja Inks (Katrin Sokk) lähevad laval põhjalikult tülli, sest Andrus keeldub oma “lavapruudi” ilu kiitmast, kui ta seda reaalelus ei näe.
Konflikte tekib ka kostüümide pärast. Kindralit kehastav Enn (Ülo Nõlvak) ilmub lavale kroonivahetuse eel viimaste rublade eest ostetud ülikonnas, sest sõjamehemundrit pole kostümeerija Maril (Anu Aunap) talle kusagilt võtta. Tiina (Linda Amjärv) on jälle Mari antud kleidiräbala asemel selga tõmmanud kärtspunased püksid ja pähe laia äärega suvekübara, ehkki vaene naine, kes läheb sõja ajal läbi vaenlasi täis linna poja surnukeha tuvastama, ei peaks end loogiliselt võttes selliste kehakatetega ehtima.
“Ma pole kunagi saanud peent daami mängida, vaid ikka ainult teenijaid ja vanaemasid,” põhjendab Tiina oma valikut.
Et peaproovi läbi viiva lavastaja (Janek Varblas) piinad täiuslikud oleksid, lendab mingil hetkel kohale tema pruut Erika (Liina Kraun), kes kahtlustab teda tiivaripsutamises absoluutselt kõigi rahvamajas viibivate naistega. Ning tagatipuks kolistab uksest sisse veel tädi Aita (Rein Annuk) kohalikust kapellist, kes on proovipäevad sassi ajanud ja tahab saalinurgas jauramit harjutama hakata.
Ei lähe labaseks
Kogu see situatsioonikoomika tulevärk võiks minna ka labaseks, ent ei lähe, sest nii tüki autor Janno Puusepp, lavastaja Tõnis Lepp kui ka näitlejad on osanud sedalaadi karisid oskuslikult vältida. Tekstis leiduvaid vaimukaid nükkeid tabavad aga kindlasti paremini need, kes harrastusteatri või taidlusega üldse lähemalt kokku puutunud. Janno Puusepp on näiteks tükki sisse kirjutanud harrastustruppide jaoks üsna aktuaalse dilemma, kas teha teatrit iseenda ja oma küla rahva jaoks, või püüda meeldida eelkõige fesitvaližüriidele. Viimastel on paraku tihti hoopis teistsugune arusaamine teatrist, kui esimestel.
Ka “Proovis” on lavastaja festivaliedu nimel trupile “kaela määrinud” tüki, mis näitlejaid tegelikult ei kõneta, ning ponnistab iga hinna eest “kujundit panna”, ent jõuab lõpuks tõdemuseni, et võib-olla oleks pidanud ikka võtma külajandi, kasvõi kõigile tuntud Lutsu “Kapsapea”: siis oleksid inimesed ise ka aru saanud, mida nad laval teevad.
Teatri juurde kuuluvad ikka intriigid. “Proovis” on “teeneliseks intrigaaniks” Tiina, kes neid, keda parasjagu kohal ei ole, täie auruga mustab. Igas seltskonnas on tavaliselt ka oma “lepitusingel”. See roll on “Proovis” rahvamaja juhataja Signe (Esta Sokk) täita: tema peab vaatama, et kõik esietenduse ees seisvad takistused kõrvaldatud saaksid.
Rusikas silmaauku
Olgu kuidas on, igal juhul ei vaata Janno Puusepp “Proovis” harrastusteatrile irvitava või ülalt-alla-pilguga. Kuidas ta saakski, kui ka tema on lavastaja ja näitlejana harrastusteatris tegev, kord Tartu Vilde teatris, kord teatris NORA, kord mujal. Näidendeidki on ta nüüdseks kirjutanud juba üle kümne. Üks tuntumaid neist ilmselt Vilde teatris välja toodud “Minejad”, kus peategelasteks onkoloogiahaigla patsiendid.
Janno Puusepp tõdes, et ta ei mäletanud Tabiverre esietendusele tulles enam isegi päris täpselt, millised ise kogetud või teistelt kuuldud seigad ta tükki sisse kirjutas. Laval nähtuga jäi ta aga igapidi rahule.
Lavastaja Tõnis Lepp ütles, et “Proov” sai lavaküpseks neljateistkümne või viieteistkümne prooviga, ent kogu trupp oli kohal vist vaid kolmel korral.
“Inimesed käivad tööl ja kõigile sobivat prooviaega on väga raske leida,” sõnas Lepp.
Õnneks on enamik selles tükis kaasa löövaid näitlejaid nii kogenud tegijad, et saavad oma ülesannetega hakkama ka napi prooviaja tingimustes.
“Selle tükiga tuleks küll usinasti mööda Eesti rahvamaju sõita. See sobib maarahvamaja lavale kui rusikas silmaauku,” kinnitas Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige, Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann.
RIINA MÄGI
