Lõppeval aastal koostati Eesti maaelu arengu strateegia ja maaelu arengukava aastateks 2007-2013. Olles 3 aastat kasutanud Euroopa Liidu investeeringutoetusi ning poolteist aastat rakendanud ELi maaelu arengu meetmete täispaketti, tuli Eesti põllumeestel kavandada uus maaelu arengustrateegia järgnevaks seitsmeks aastaks.
Euroopa Liidus on olemas üle 40 erineva toetusliigi ja on selge, et nende kõikide käivitamine ei ole Eestis otstarbekas. Seega oli tähtis sõeluda välja meie jaoks prioriteetsed.
Kuigi Eesti põllumajanduse sissetulekud on pärast ELi astumist märksa suurenenud, ei suuda põllumehed veel kaugeltki piisavalt investeerida ja arendada oma tootmist nii, et ELi ühisturul edukalt tegutseda ja tulla tulevikus toime ka vähenevate toetustega. Seepärast on Eesti Põllumajandusministeerium otsustanud aidata kaasa, et potentsiaalselt konkurentsivõimelised tootjad oma tootmist efektiivsemaks muudaksid, jäädes samas ka loodussõbralikuks. Investeerida tuleb pikaajaliselt näiteks maaparandusse, lautadesse, põllumajanduse mitmekesistamisse ning kohalikku töötlemisse.
Senine maaelu arengukava eelistas keskkonnaga seotud meetmeid. Ja et tegemist on väga pikaajaliste protsessidega, oli mõistlik samas suunas ka jätkata. Samas on ka selge, et piiratud ressursid tuleb keskendada üha enam kahte suunda: vähendada keskkonnariske nitraaditundlikel aladel ning teisalt säilitada väärtuslikke maastikke. Oluline on ka vähemsoodsate piirkondade stabiilne toetamine, et põllumajandustegevus ei lõpeks kusagil Eestis.
Uus maaelu arengukava keskendub ka külade arengule ning teenuste kättesaadavusele külas. Oluline on toetada LEADER- ehk kohalike initsiatiivgruppide arengut. Järgmisel eelarveperioodil antaksegi järjest enam ressursse just kohalikele initsiatiivgruppidele, viimaks regioonides ellu just neid spetsiifilisi meetmeid, mis sellele kandile esmatähtsad on.
