Juhtkiri: Ujulat on siiski vaja

Kui Põltsamaale rajati 1975. aastal tuletõrje veevõtukoha nime all Põltsamaa EPT siseujula, oli tegu oma aja kohta kõva sõnaga. Tollal maakohtades ja väikelinnades veel ujulaid polnud – võtame näiteks Kuremaa ujula, mis samuti on valminud hilisemal ajal. Veelgi hiljem, alles viimastel aastatel on tegevust alustanud Suure-Jaani ujula, Tõrva ujula ja paljud teised.
Majanduslikus mõttes olid 1970. aastad hoopis midagi muud kui tänane reaalsus – oli sotsialismiaeg.
Oleks raha piiramatult kulutada, võiks Põltsamaa vald ka täna ehitada uue ujula. Paraku vallaeelarve seda ei võimaldaks mingil moel.
Tänavu sügisel tabas Põltsamaa saun-ujulat ootamatu basseinileke, mistõttu viibib ujula avamine mitu kuud. Loodetavasti saadakse sellestki probleemist kenasti üle, kuigi selge on, et hoone vajab investeeringuid.
Kui omavalitsustes on kasutada oma ujula õpilastele ujumise algõpetuse läbi viimiseks ja ka täiskasvanutele kasutamiseks, siis on ühelt poolt suur küsimus, mil moel ujula ülalpidamine ennast ära tasub.
Kõik oleneb sellest, kas ujulat peab ülal kohalik omavalitsus või eraettevõtja. Põltsamaal loodetakse nüüd sellele, et uue ujula Uue-Põltsamaa mõisakompleksi rajab eraettevõtja. Kuidas see hakkaks ennast tulevikus ära majandama, jääks juba ettevõtja vastutada. Aga samas on kohaliku omavalitsuse huvides, et selline asutus vallas ikkagi olemas oleks.
1986. aastal valminud Kuremaa ujulat on samuti mitu korda renoveeritud ja tänagi vajab hoone investeeringuid. Rõõmustav on tänasest lehest lugeda, et ujula remondiks ja kaasajastamiseks raha praegu siiski leiti.