Läheneva Eesti taasiseseisvumise viieteistkümnenda aastapäeva eel hakatakse kindlasti arutama ja arvutama, mida me selle viieteistaastase vabadusega saavutanud oleme. Nende asjade puhul, mida saab otseselt arvudes väljendada, on edenemine olnud igatahes vaieldamatu.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) on Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel taasiseseisvumisaegse tasemega võrreldes kümnekordistunud. See tähendab, et meie SKT on kerkinud praeguseks üle 180 miljardi krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul väljendab SKT riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust ning tema hinnangul on Eestis olnud üks maailma kiiremaid SKT kasvusid.
Kuidas väljendub see keskmise kodaniku elukvaliteedis? ?Enamik peresid saab endale palju rohkem lubada. Kui 1992-1994 veeretati igat krooni näpu vahel, siis nüüd lubatakse endale reisimist, laene, ehitatakse uusi eluasemeid, uuendatakse autoparki jne,? märkis Josing.
Kahjuks on aga lubamatult palju neidki, kes eelmainitud hüvedest osa ei saa ning elavad jätkuvalt peost suhu. Samas vaevalt et laenukooremgi eriline hüve on, ent elu edendada aitab siiski.
Laias laastus on keskmine palk kasvanud samuti umbes kümme korda, ent seegi on tavakodanike jaoks toimunud kuidagi märkamatult. Ka kunagisest 300-kroonisest pensionist on saanud 3000. Ei siis tahetud uskuda?
Loomulikult on kasvanud ka hinnad, ent enamiku toodete puhul veidi vähem. Eriti puudutab see tarbekaupu. Kunagi tundus ju lausa uskumatu, et keskmise palga eest saab endale kolm korralikku telekat osta. Kuid Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula hinnangul võib Eesti SKT kümnekordistumisest järeldada vaid seda, et kui ligi 15 aastat tagasi võis välja minna 100 krooniga taskus, siis nüüd peaks olema kaasas 1000 krooni.
Arvud arvudeks, nende taga tuleb alati näha inimest ning kindlasti ei tähenda eelnenu, et me täna kümme korda õnnelikumad oleksime kui siis. Aga vähemalt majanduslikus mõttes peaks enamikul meist siiski täna seis veidi tugevam olema kui viisteist aastat tagasi.
