Tööohutuse tagamine on hoopis laiem mõiste kui pelgalt pealepassimine, et sõrm sae vahele ei jääks. Tööohutuse eest kannavad koos vastutust nii tööandjad kui töövõtjad ning loomulikult ka selleks seatud riiklikud järelevalveasutused.
Kui arvud aluseks võtta, siis on Eestis ametlikult tööõnnetusi töötaja kohta väidetavalt 6-8 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Paraku ei usu seda ei meie ega euroliidu ametnikud ning vaevalt töömehedki, kes nii siin kui seal töötanud.
Eile Jõgevamaad külastanud tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare ütleb, et Eesti tööandja varjab tööõnnetusi, tuues välja ka selle peitusemängu põhjused. Samas leiab ta, et kui tööõnnetustest rohkem kirjutataks, oleks neid vähem.
Tänase töökaitse mõiste alla mahuvad mitte ainult otsene tööõnnetuste vältimine ja ennetamine, vaid ka tööseadusandlus, töösuhted, töökeskkond ning küllap veel mitmed kitsamad valdkonnad. Kusjuures see ring laieneb. Võib üsna kindlalt väita, et enamikus euroliidu riikides on need asjad paremini paigas kui meil, ent paremuse poole liigutakse siingi.
Erilist tähelepanu ja abi vajavad töökaitse osas noored, kel veel kogemusi ja teadmisi napib ning kes on loomultki tihti uljamad ja ettevaatamatumad.
19. juunil avati Brüsselis Euroopa Parlamendis pidulikult Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2006. aasta kampaania “Ohutu lähe”, mille keskpunktis on noored. Sel puhul rääkis Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktor Hans-Horst Konkolewsky noorte töötajate haavatavusest ja sellest, mida saaks olukorra parandamiseks ette võtta.
Vooremaa omalt poolt loodab, et iga Jõgevamaa ettevõtja, kes noore kogemusteta inimese tööle võtab, saab aru, et tema tööohutuse tagamisel mingit allahindlust teha ei tohi. Loomulikult mitte ka vanemate osas, ent just noori on kõige kergem välja õpetada nii, et neile saab õige suhtumine omaseks.
