Et homme on mardipäev, siis võib täna õhtul oodata mardisante. Mardipäevale eelneval õhtul on pimeduse varjus ajast aega ikka kombeks, et sandid käivad ukse tagant ukse taha, laulavad, tembutavad, küsivad ande.
Mardipäev on üks tuntumaid rahvakalendri tähtpäevi, millele isegi okupatsiooniaeg on halastanud. Kõige enam ehk teataksegi mardipäeva just sandiskäimise poolest. Kui endistel aegadel jooksid marti rohkem täiskasvanud, siis uuemal ajal on see jäänud pigem laste pärusmaaks. On siis täiskasvanud muutunud liialt tõsimeelseteks või on elu kiireks läinud. Et aga mardipäeva traditsioon on olnud pikk, siis pole ka imestada, et selle päeva kombestik on ajas üksjagu muutunud ja uusi jooni juurde saanud. Kas need jooned head või halvad on, kes seda teab. Peaasi, et sandiskäijad suudaksid ja oskaksid midagi või vähemasti vaimukad oleksid, et sandiskäimine ei hakkaks lihtsalt lamedaks ringituiamiseks muutuma.
Vana kombe kohaselt on mardid mustades või tumedates riietes või pahupidi pööratud kasukates, takuste habemetega või õlgedest kaabudega. Ka tohtu, sammalt, oksi on riiete külge pandud. Ehk teisisõnu – mart ja tema mask on võimalikult koledad. Seevastu kadrid on alati olnud heledates riietes ja ehitud.
Tumedates riietes mardid kuulutavad enamasti ka viljaõnne. Ei maksa imestada, kui mõni tänaõhtune mart puistab keset põrandat herneid või teri ja sellele saateks kombekohast laulu laulab või sõnu lausub. See on ainult ühel õhtul aastas ja harjaga õnneterasid hiljem kokku pühkida ei peaks erilist raskust tekitama.
Algsel mardirituaalil on aga olnud kindel ülesehitus. Võimalik, et mõni teadlikum kasutab seda ka täna õhtul. Kõigepealt on sissepalumislaul ja koputamine. Sissetulemislaulus kirjedatakse teekonda. Siis tulevad tantsud ja laulud, mõistatuste küsimine, mõistujutu rääkimine jne. Selle järel uuritakse tunnistamislaulus peretütarde või laste virkust, järgneb mangumislaul andide palumiseks. Andide saamisele vastavad mardid tänulauluga või sajatusega, kui palvele pole reageeritud. Enne äraminekut lauldakse hüvastijätuks ning lubatakse järgmisel aastal uuesti tulla, ennustatakse kadrisantide tulekut, kes kontrollivad, mida pere noored vahepeal õppinud ja teinud on.
Mardi- ja kadripäev on teineteisele justkui paariliseks ning mõnedki tegevused on sarnased. Ilmaennustuses aga järgitakse enamasti vastupidisuse printsiipi. Näiteks, kui mardipäeval on külm, tähendab see sooja kadripäeva. Mardipäeva ilmaolud aga ennustavad muudki. Kui mardipäeval on lehed puus, siis pidavat tulema külm talv; kui mardipäeval on külm, on oodata sula jõule; kui taevasõel loojub mardiöösel heledalt, on oodata viljarikast aastat ja tüdrukutele head meheleminekuõnne jne, jne. Nii, et tasub jälgida homseid ilmamärke.
