Elame kliimavöötmes, kus neljal kuul aastas jääb õueõhu keskmine temperatuur alla 0°C. Ilma üle nurisemiseks leiab põhjust alati. Maakera mõnes paigas on liiga palav, teisal liiga vihmane või tuuline. Talviste loodusolude nautimise kõrval tuleb meil hoolitseda enda soojashoidmise eest. Sooja tegemine on kulukas ja seep? see peamine mure ongi.
Elu- ja tööruumide kütmisele kulutame märkimisväärse summa. Kodu soojendamine neelab keskmisel Eesti perel viiendiku tema eelarvest.
Et naabritel Põhjamaades on sooja saamise kulu tunduvalt väiksem, ei tulene niivõrd palkade erinevusest kui just ehituste kvaliteedist ja soojapidavusest.
Soojatootmise kõrval vajab hoopis rohkem tähelepanu sooja säästmine. On rehkendatud, et renoveeritud ja tugeva ühistuga korterelamus kulub kütet umbes 300 kWh/m² ehk rahaliselt kuni neljandiku võrra vähem kui renoveerimata majas. Tegelik sääst on veelgi suurem, sest renoveeritud elamutes on sisetemperatuur paar kraadi kõrgem. Mõelda võiks näiteks ka öise temperatuuri vähendamisele: ühe kraadi võrra madalam temperatuur annab küttekulu kokkuhoidu 5-7 protsenti.
Soojuse säästmiseks tehtud kulutused tasuvad end ära vaid juhul, kui majas on kaasaegne automaatne soojussõlm ja soojusarvesti.
Suurtele soojaarvetele pakub teatud leevendust toimetulekutoetus. Kui võrrelda Jõgeval toetust saanud perede arvu mullu oktoobris ja detsembris, ilmneb, et statistiliselt tõstis ülejõu käiv talvine küttekulu toimetulekutoetust saavate perede arvu 31 võrra. Ehkki toetust makstakse üldjuhul pärast kulutuste tegemist, võib kokkuleppel toetuse saajaga kanda küttearvel oleva summa otse küttefirma pangakontole. Detsembris oli see summa juba kopsakas ? 30 000 krooni.
Tänavune eriti külm jaanuar toob veebruaris meile veelgi suuremad küttearved ? lisaks soojusenergia tarbimise kasvule tuleb arvestada sellest aastast ligi viiendiku võrra tõusnud küttehinnaga.
