Ajahambast puretud Põltsamaa lossi ja linnusemüüri kindlustamisel on viimasel viiel aastal ära tehtud meeletu töö. Tänases lehes ilmuv intervjuu OÜ Põltsamaa Vallavara juhatuse liikme kohalt tagasi astunud Lembit Paaliga heidab pilgu lossi taastamise keerukale loole.
Seda ei saa kindlasti öelda, et Põltsamaa lossi rekonstrueerimisele oleks nüüd lõplik punkt pandud. Nagu selgub intervjuust, on nii suure linnuse puhul töid ees veel üksjagu – tegelikult ei saagi öelda, et loss kunagi täies ulatuses korda saaks, nii et rohkem midagi tegema ei peaks.
Ühelt poolt ongi lossi taastamine edulugu, mille üle peaks ainult rõõmu tundma. Või vähemalt rahul olema, et linnuse ääres kõndides ei pea vähemalt praegu kartma, et ülevalt müüri pealt võiks mõni kivi pähe kukkuda. Mõistagi pole vanade muinsuskaitse all olevate müüride taastamine odav lõbu ja isegi hoolimata saadud toetusrahadest, on oma osa pidanud lisama ka vald. Ühtki tööd ei saa teha ilma rahata.
Asja teine külg on aga see, et kui vald, olles erinevatest toetusmeetmetest saanud raha, on eraldanud ka omalt poolt raha lossi rekonstrueerimiseks, siis alati võib keegi kusagilt öelda, et sama raha oleks võinud kasutada hoopis millegi muu peale. Opositsioonil on võimalik välja tuua, et Põltsamaa loss pole kaugeltki kõige tähtsam objekt vallas – on ka muid teemasid ja probleeme, millega tegeleda.
Kõige selle kõrval ei tohiks unustada, et juba on tehtud ära suur töö – ja nende tööde tegemisel on olnud eestvedaja, ilma kelleta ilmselt nii mõnigi asi oleks takerdunud või üldse tegemata jäänud.
28.03.2025
blog comments powered by Disqus