Käesoleva aasta 1. maist on Eesti idapiir ühtlasi ka Euroopa Liidu idapiir. See on tõsiasi, millega meil tuleb hakata harjuma. Mida Euroliidu idapiiri staatus endaga kaasa toob, ei osata veel õieti lahti mõtestada. Küll on aga selge, et oma piiri peame me nüüd hoolsamini valvama hakkama. Sellepärast ka võimalikud uued piirivalvekordonid. Mitu kordonit Eesti idapiirile veel tuleks ehitada, pole täpselt teada. Seegi otsus tuleb meil endal teha, Euroopa Liit ei ütle mitte midagi ette.
Sisetülidest lõhestatud ja rahapuuduses vaevlevale Mustveele tähendab võimalik piirivalvekordon töökohti ja uusi elanikke ning lõppkokkuvõttes tulubaasi suurenemist.
Selge on, et valitsus pole Mustveesse piirivalvekordoni rajamise kohta veel otsust langetanud. Siseministeeriumil on valida kolme kordonikoha vahel, Mustveele pakuvad konkurentsi veel Ninasi ja Omedu.
Mustvee linnavolikogu toetas jaanuari lõpus piirivalvekordoni rajamist sadama lähedale. Ühtlasi eraldas volikogu kordonile 0,9 hektarit maad. Juhul, kui valitsus otsustab piirivalvekordoni Mustveesse rajada, hakkaksid sadamas tööle nii piirivalve kui ka toll. Just tollitöötajate Mustveesse toomine loob eeldused, et sadamat saaks hakata kasutama ka kaubaveoks. Kuid selleks, et sadamat kasutada, tuleb ta kõigepealt valmis ehitada. Kogu kompleks aga maksab astronoomilise summa ? 47 miljonit krooni. Kui mitme aasta pärast ehitamiseks läheb, võib see summa suuremaks osutuda.
Samas on Tartu kogemus Pihkva laevaliiniga juba mitme aasta pikkune “habemega” lugu, sest idanaaber ei kiirusta piiri- ja tollipunkti rajamisega. Meie oleme Eestis harjunud hoopis kiirema asjaajamisega kui nemad seal idapiiri taga. Kas Eesti Euroliitu saamine on argument, et nad kiiremini liigutama hakkaksid, pole teada. Elame, näeme.
