Jõulutsükkel algab advendiajaga, kuhu mahub neli pühapäeva. Nende nädalate jooksul valmistub kogudus pühitsema Kristuse sündimise püha.
Advendiaja esimene pühapäev tuletab meelde Kristuse taastulekut viimsel päeval. Teisel ja kolmandal pühapäeval on keskpunktis Ristija Johannese isik, kes valmistas ette teed. Viimane pühapäev esitleb Maarjat, Jumalaema, kelle läbi Jeesus tuli ilmale.
Advendiaega hakati pidama umbes 4. sajandi lõpust, mil kogu kristlik kirik alustas Kristuse sünnipäeva tähistamist, paiguti kas 25. detsembril või 6. jaanuaril.
Vanadel eestlastel oli lisaks pühapäevastele kirikuskäimistele enne jõule ka muid advenditraditsioone ? lauldi, loeti, lapsed püüdsid advendiajal olla eriti sõnakuulelikud, suuremad lapsed lugesid ja õppisid laule pähe. Laste sõnakuulmine arvati Jeesus-last rõõmustavat.
Kaasaegne levinuim advendiaja tava seostub ikka päkapikkude ja hommikuste maiustustega, mis päkapikud laste sussidesse toovad. Tänapäeva advendikommete hulka kuuluvad advendiküünlad, advendikalender, paljudes kodudes pannakse akendele seitsme küünlaga küünlajalg. Kõik need sümboliseerivad ootuseaega.
Meiegi oleme toimetuses oma sussid valmis pannud. Ainult et need ei tohi olla väga suured ? ahnetele päkapikud tavaliselt midagi eriti ei too.
Advendiaeg annab meile võimaluse õppida seesmist rahu leidma. Mitte rahutusega võideldes, vaid meid ümbritsevat rahu kogedes. Kui väärikalt inimene suudab üles ehitada oma elulugu, sõltub tema oskusest oma sisemise valgusega suhelda.
Vooremaa soovib kõikidele advendiajal ootuserõõmu ja lootust!
