Üleeile süüdati esimene advendiküünal, mis annab märku sellest, et advendiaeg on alanud. Nädala pärast süütame juba teise küünla, siis kolmanda, neljanda… Nii et jõulud ja aastalõpp polegi enam teab mis kaugel.
Esimese advendiküünla süütamine tuletab meelde, et on alanud jõulude ootamise aeg. Seda aega peaksid iseloomustama vahest kõige enam sõnad rahu ja headus. Kõigest sellest kõneldi üleeile linnade, asulate ja külade keskustes ühiskuuskede juures. Sealt viidi advendituli ka oma küünalde või laternatega paljudesse kodudesse ja töökohtadesse. Jõuluvalgus aasta kõige pimedamal ajal on see, mis annab hingele sooja.
Kes ei tahaks uskuda jõuluaja imesid, kõikjale ja kõike nägevaid päkapikke ning oodata jõuluvana. Eks sellepärast tahame ju kõik jõulude ootamise aja eriliseks muuta. Need, kes alles päkapiku-usku, on eriti valvsad ja paid, sest teavad, et ainult headele tuleb jõuluvana. Nende jaoks on ilus jõulumuinasjutt päriselus olemas.
Aga eks iga täiskasvanugi ole pärit lapsepõlvemaalt. Nii et millal siis veel kui mitte advendiajal tasuks sinna sisse kiigata. Ilus on uskuda, et jõulutegelased on päriselt olemas. Tasub ilmselt vaid tahta laps iseendas üles otsida. Arvatavasti pole see kelleski lootusetult kadunud ja päkapikuga võib kohtuda mistahes vanuses. Kui ümberringi on nõnda palju soojust, valgust ja headust, nagu seda esimese advendiküünla süütamise ajal sooviti, võivad imed päris kergesti sündida. Ja maailm muutub ehk paremaks mõnekski ajaks, sest hea toob teatavasti endaga omakorda head kaasa.
Juba mõne päeva pärast algab jõulukuu, mis kõneleb sellestki, et lähenemas on kokkuvõtete tegemise aeg kõiges ja kõikjal. Mõtleme, mida aasta 2005 endaga kaasa tõi suuremas ja väiksemas plaanis ja igaühele meist eraldi.
