Laupäeval jäi keset laadamöllu ja enne rongkäigu algust Jõgeva purskkaev vaikseks. Asi polnud selles, et keegi ulakas selle lihtsalt välja lülitanud oleks. Kellegi kuri käsi oli kaevu hoopis pesuvahendit kallanud.
Kurb, et ilusat veevulinat ei saanud maakonnakeskuses nautida nädalatki mitte. Millal purskkaev uuesti korda saab, pole teada. Mida mõtles kuri pesuvahendit kaevu kallanud käsi, ka ei tea.
Tuli meelde lugu Oskar Lutsu “Kevadest”, kus Lible jommis peaga jõe vastupidi voolama lubas panna, et temal siis hea vaadata oleks, kuidas villavabrik seisma jääb. Huvitav, kas purskkaevu solkijal oli ka hea vaadata, kuidas lapsed seisva vee ääres nõutult ootasid, et juhtuks ime.
Lible, vaeseke, tehti aga süüdlaseks saksa poiste parve põhjalaskmises ja nii pidi ta kellameheametigi mõneks ajaks maha panema. Seniks, kuni tõde taas jalule seati ja õige süüdlane teo üles tunnistas.
Rumal on loota, et purskkaevu rikkunu oma süüd ise tunnistama läheb, kuid loota võib, et keegi ehk juhtus pahategu pealt nägema või jäi pesuvahendi kallaja kuidagiviisi turvakaamera ette.
Väike lohutus on ehk see, et ka Tartus suudeti omal ajal “Suudlevate tudengite” purskkaev mõneks ajaks pesuvahendiga seisma panna, kuid kaunis atraktsioon saadi peagi taas töökorda.
Öeldakse, et inimmõistusel polevat piire. Ka alumist piiri kahjuks mitte.
27. mai 2008
