2002.aastal registreeriti veerand kõigist Eestis esmalt prognoositud kutsehaigustest Jõgevamaal. Selle näitajaga oldi siis esikohal. 2003. aastal moodustasid Jõgevamaal registreeritud kutsehaigused 12 protsenti kogu riigis registreeritutest. Üldse registreeriti mullu Eestis 101 ja Jõgevamaal 12 kutsehaiguste juhtu, tänavu esimese poole aastaga aga juba 6.
Jõgevamaa on viimased neli aastat olnud kutsehaiguste arvu poolest vabariigis esikolmikus. Meil on probleemiks eelkõige põllumajandusega seotud kutsehaigused, sest oleme põllumajanduspiirkond.
Kõige rohkem on haigestunute seas traktoriste, aga ka lüpsjaid. Näiteks traktoristidel registreeriti tänavu esimeses kvartalis kutsehaigusi 42-st 12 juhtu. Neil diagnoositi põhiliselt vaegkuulmine ja vibratsioonitõbi. Need haigused on saadud nõukogudeaegsete traktoritega ja põllutööriistadega töötades. Nüüdisaegsed traktorid on hoopis midagi muud.
Traktoril ja traktoril on tõepoolest suur vahe, seda teavad kõik, kes moodsate mehhanismidega töötanud. Kui võrrelda kasvõi miljonikroonist lääne masinat nõukaaegse Belarussiga, siis pole mõtet küsidagi, kumb on mugavam. Ka praegused idaturult toodud masinad on tunduvalt mugavamad kui omaaegsed, ainult et põllumeestel napib veel raha moodsate masinate ostuks ja sellepärast peavad nad edasi kannatama vibratsioonitõbe, nad kuulevad kehvasti ja kaebavad selja ning liigeste valusid.
Statistikast selgub, et kutsehaigus on rohkem vanemate inimeste haigus. Näiteks on tänavu I kvartalis registreeritud 51-60 aastaste vanuserühmas 18 juhtu. Kõige noorem kutsehaige on ainult 30 aastane.
Jõgeva kui põllumajanduspiirkond jääb veel mõneks ajaks kutsehaiguste käes kannatama, kuni me saame rikkamaks ja suudame muretseda uued moodsad masinad ja moodsa tehnika ka farmidesse.
