Juhtkiri: Lahenduseta erihoolekande teema

Eelmisel reedel Jõgeva kultuurikeskuses esinenud, hiljuti sotsiaalkaitseministri ametist priiks saanud ja riigikogusse suundunud Signe Riisalo osundas probleemile, et Eestis pole erihoolekande valdkond ikka veel täielikult ära lahendatud. Asjad pole nii, et saaks öelda, et kõik on tehtud ning hundid söönud, lambad terved.
Ühelt poolt on suur töö tehtud – sellised asutused, nagu Võisiku Kodu, on lõpetanud oma tegevuse. Kui selle protsessiga mõne aasta eest alustati, oli küllalt neid, kes ei uskunud, et see üldse võimalik on – et suured erihooldekodud saaks lõplikult sulgeda, et osa inimesi viia sealt väikestes majades kogukonnapõhisele elamisele, teised aga kohta, kus on ööpäevaringne hooldus.
Kui aastakümneid tegutsesid Eestis suured kombinaat-tüüpi erihoolekandeasutused, kus tõenäoliselt oli psüühilise erivajadusega inimesi tunduvalt odavam pidada, siis nüüd, kus need suured asutused on likvideeritud, peab riik leidma mõistliku lahenduse. Kuidas tagada see, et need, kes rohkem abi vajavad, saaksid ööpäevaringsele järelevalvele. Ja teisalt, need, kes ise suurem osa toime tulevad, võiksid elada kogukonnamajades.
Mis on aga probleemiks, on see, et nii ehk teisiti on puudu inimestest, kes töötaks ööpäevaringset teenust vajavate patsientidega.
Riigil ega ka kohalikul omavalitsusel pole ilmselgelt piisavalt ressurssi, et erihoolekande valdkonda panustada ja probleem ära lahendada. Paraku püüab riik ka siin vastutuse omavalitsustele veeretada.