Noortekambad, kel pole kohta, kus olla ja kes eriti õhtuti sihitult linnas ringi longivad, samuti alaealiste ohtlik alkoholitarbimine pole ainuüksi Jõgeva probleemid, vaid selliste muredega puutuvad kokku kõik linnad. Eestis, Euroopas, maailmas. Võib liialdamata ütelda, et see on aja märk ning oluliselt suurem ja sügavam mure, kui esialgu paistab.
Jõgeva on Eesti lõikes kindlasti üks turvalisemaid linnu. Olulist osa selles mängib politseijaoskonna asumine kesklinnas, aga ka see, et nii politseinikud kui ka elanikkond üldse on võrdlemisi paikne. Kui kõik tunnevad kõiki, siis on rändkurikaeltel siin raske tegutseda ja hunt ju tavaliselt kodu lähedalt ei murra. Seetõttu toimub Jõgeval vähe esimese astme kuritegusid.
Kindlasti ei saa politsei ega linnavalitsus üksinda linnas korda tagada, vaid arenenud kodanikuühiskonnas toimib see ikka elanikkonnaga koostöös. Nii ka meil, sest järjest enam kasutatakse suuremate ürituste puhul näiteks abipolitseinikke.
Kui keegi näeb, et pannakse toime mingi õiguserikkumine, tuleks sellest viivitamatult politseile teatada. Kui kannatanu avaldust ei tee ja tunnistajad vaikivad, on politseil üsna raske linnas korda luua.
Paraku võib juhtuda ka nii, et kuigi otsene politseitöö on hästi tehtud, võivad hilisemad instantsid, näiteks alaealiste komisjon või prokuratuur, suhtuda juhtumisse juba palju leebemalt. Need on võimalikud tagasilöögi, mille vastu me end kaitsta ei saa, kuid ometi oleme me kõik kaasvastutavad oma ümbruskonna turvalisuse ja vaimse elukvaliteedi eest.
Kuidas peaks ühiskond kaitsema neid, kes on kõige väetimad, on alati olnud eraldi teema. Kuidas muuta turvaliseks kõik pargid ? see pole küsimus vaid meie päevil. Kuigi palju abi saab olema sellest, et suvel hakkavad linnas taas liikuma jalgrattapatrullid, oleks kõige kindlam abinõu ikka see, kui vanad inimesed pimedal ajal ilma saatjata parkides ei patseeriks ? väikelapsi me ju ka sinna ilma järelvalveta ei luba. Kindlasti ei vasta aga tõele väide, et Jõgeva kesklinn on ebaturvaline ? nii alusetul süüdistusel pole mõtet.
