Päev päevalt jõuavad lähemale kohalike omavalituste volikogude valimised. Nagu ikka saab olema põnev aeg, kes kandideerib, mida lubab, kas ja kuidas moodustuvad valimisliidud, millised on erakondade esindusnäod jne.
Tänavused valimised tulevad viimase kolme-kümne nelja aasta eriliseimad. Äsja kuulutas
president Karis välja põhiseaduse muutmise seaduse. Oma avalduses toonitas ta, et põhiseadus peab olema täna ja ka tulevikus kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Aeg näitab peagi, kas põhiseaduse muutmine toob kaasa tagajärgi, mis võivad viia rahutusteni.
Loodame, et asjad ei lähe nii teravaks, et tuleks Pronksiöö nr 2.
Küllap kõigil on oma arvamus välja kujunenud, kes võiksid saada valimistel osaleda. Eesti kodakondsus on selle toimingu jaoks elementaarne. Määramata kodakondusega isikutel oleks aeg end määratleda, kes nad on ja millisesse õigusruumi kuuluvad.
Eesti keele oskus, meie riigi tunnustamine on lihtsaimad asjad, millest alustada. Kui meie riik on otsustanud, et kodanikul ei saa olla kahte kodakondsust, siis nii on ja kodanik peab valima, millise riigi kodakondne olla. Otsusta ära, kes sa oled ja kus sa oled!
Sügisesed omavalituste volikogude valimised võivad tuua protestihäälte esilekerkimise. Jõgevamaal ilmselt see valimistulemusi märkimisäärselt ei mõjuta, teistes Eesti piirkondades, ennekõike Ida-Virumaal võib see aset leida.
