Sügisel kirjutas Saare valla pensionär kalmistu juures päevaga täis saanud prügikastist. Naine oli nördinud, et lehed tuli prügikasti kõrvale hunnikusse panna. Prügikasti need õhtul enam ei mahtunud, sest see oli täis saanud. Õnnetuseks lipsas toimetuses kirja arvutisse lüües viga sisse ja kella viie asemel sai trükis ilmunud kirja kell üks. Edasine oli vanadaamile õudusunenägu ? nii palju sõimukõnesid polnud inimene terve elu jooksul saanud kui siis. Äkki olid kõik targad ? kell üks olevat olnud ruumi veel küll, miks peaks prügiprobleemist üldse rääkima jne. Veel rohkem häiris inimesi see, et kirjas oli juttu ka paljusid puudutavast probleemist ? olmejäätmetest.
Jäätmekäitluses on kõik tähtajad väga täpselt kindlaks määratud, kuid inimene ei harju nii kiiresti uute olukordadega. Kõik maakonna elanikud ei kogu ikkagi veel oma jäätmeid vaid sokutavad neid kuhu aga saavad. Jõgeva kortermajade juures ajavad prügikastid üle ääre, sest igalt poolt tuuakse suurtesse konteineritesse kõikvõimalikke jäätmeid.
Olmeprügi sortimine on aga alles algusjärgus. Bioloogiliste sh toidujäätmete komposteerimisega suurelamud ja ettevõtted praegu ei tegele.
Klaasi-, plastik-, paberi- ja puidujäätmeid eraldi konteineritesse koguma pole harjutud. Inimesed viskavad ikka vanapaberi hulka plastmassi vms. Kui kuhugi ainult mingi plats tekib, kuhu lihtsalt ligi pääseb, siis sinna ka kõikvõimalikku prügi viiakse.
Jõgeva maakonda on jäänud ainult üks euronormidele vastav prügila, mis asub Tormas. Põltsamaa ümbrusest veetakse olmeprügi Väätsa prügilasse. Põltsamaa parkide praht viiakse aga Viljandisse.
Lisaks Kasepää jäätmete sortimise jaamale tulevad jaamad ka Jõgevale ja Põltsamaale. Prügi sortimine mõjub meie kõikide rahakotile kosutavalt.
