Juhtkiri: Kas ilm on hukas?

Tänavune heitliku ilmaga ja võrdlemisi soe talv, mil vaid viivuks on korralik lumevaip maha tulnud, et siis ruttu jälle ära sulada. Samuti veebruari alguse üleujutused põldudel ja sagedased vihmad panevad mõtlema kliima soojenemisele. Kardetavasti pakaselist ilma tänavusel talvel enam ei tule.
Öeldakse, et aastad pole vennad. Viimaste aastate põhjal võib aga öelda, et karmid talved pole vaheldunud soojematega, vaid pidevalt ongi talviti ilm olnud võrdlemisi soe.
Tänases lehes nendib geenipanga peaspetsialist Vahur Kukk Maaelu Teadmuskeskusest, et võime taimedele küll saada haigus- ja külmakindluse, kuid sinna pole parata, kui talivili suurvee tõttu hävineb.
Kui suurvee tõttu osa taliviljast hävib, siis võib see tähendada paljudele põllumajandusettevõtetele otsest kahjumit, sest keegi tekkinud kahju väga kergesti hüvitama ei kipu.
Olukord on kriitiline praegu ka enamikele metsaomanikele ja metsategijatele. Paljud erametsaomanikud on sunnitud raietöid edasi lükkama, see aga võib lõpuks viia selleni, et peab lootma eelolevatele suvekuudele. Kui ka suvised ilmad metsatöid ei soosi, siis hakkab kõik see juba laiemalt riigi metsamajandust mõjutama.
Selle üle, mis ilmaga toimub või miks talved soojad on, võib pikalt ja laialt arutleda. Neile, kes räägivad kliima soojenemisest või laiemalt kliimamuutustest, võib vastu vaielda. Ka eelnenud kolm talve olid tavapärasest lumerohkemad. Aga läbilõikes muutuvad talved soojemaks ja ilmastik heitlikumaks.