Juhtkiri: Juba kolm aastakümmet

Üleeile möödus 30 aastat päevast, mil maakonnaleht Vooremaa ilmus esmakordselt AS Seitung väljaandena. 1949. aastal asutatud maakonna(rajooni)leht oli okupatsiooniaastatel ilmunud partei rajoonikomitee häälekandjana. Omariikluse taastamisega oli lehe väljaandjaks toimetus ning päisesse ilmus taas selgitus: Jõgeva maakonna ajaleht.
Kui Vooremaa 1995. aasta kevade hakul erastamisele suunati, oli õhus tõsine oht, et ajalehe omandab endale mõni tulevane suurkontsern. Nii tärkas paaril Jõgeva ettevõtjal, vallajuhtidel ja meediainimesel soov takistada lehe omanduse väljaminekut maakonnast. Seepärast sündis kohapeal aktsiaselts, mis hinda vaatamata ostis enampakkumiselt maakonnalehe ja alustas selle väljaandmist.
Pole tarvis olla eriline hiromant, et arvata, mis oleks Vooremaast saanud vastupidisel juhul. Tõenäoliselt poleks seda lehte tänaseks päevaks enam olnud. Ajaleht oleks käinud sama teed nagu juhtus see Valga- või Põlvamaal. Seda eelkõige just meie väikest elanikkonna arvu arvestades.
Sama praktikat – kohalikul erakapitalil põhineval lehe väljaandmist – jätkatakse veel viies maakonnas. Kõikjal on põhjust tõdeda, et tegu on rohkem ülla missiooni täitmise kui kasumliku tootmisega. Sest senimaani, kuni meil eksisteerivad maakonnad, siis ajaloolise järjepidevuse talletamiseks on maakonnalehel täita oma kindel ja püsiv ülesanne: olla maakonnas toimuva jäädvustaja. Et järeltulevad põlved leiaksid sealt ühtteist väärtuslikku ja huvitavat, nii nagu meie leiame seda kas siis aastast 1950 või 1990. Ja selles peitubki ühe eksisteeriva maakonnalehe väärtus.