Kui maakonna tantsupeo rongkäik läbi Põltsamaa linna lauluväljaku suunas sammus, siis polnud tee ääres neid tervitamas just kuigi palju inimesi. Aga hirm, et peoplatsilgi pingid tühjaks jäävad, oli küll alusetu: rahvast oli piisavalt ja pidu oli vaatamist väärt. Peo pealkiri — “Sinine ja must ja valge” — viitas nii tänavu tähistatavale Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale kui ka asjaolule, et esimene sinimustvalge lipp õmmeldi valmis just Põltsamaal.
Mõnigi skeptik võib öelda, et mis neist maakonna pidudest ikka pidada, aitab üldlaulu- ja tantsupidudest küll. Aga suurtele pidudele kõik kollektiivid ei pääse ja needki, kes pääsevad, tahavad ju tihemini kui viie aasta tagant üheskoos rahva ette astuda. Maakondlikud peod on selleks hea võimalus.
Rahvatantsuharrastus on ilus harrastus, aga nõuab tegijatelt üsna karmi enesedistsipliini. Ei ole just lihtne kord-paar nädalas muud tööd-toimetused nurka visata ja tantsutrenni minna — olgu siis ilm milline tahes, tuju milline tahes või väsimuse aste milline tahes. Kui minemata jätad, oled teisi alt vedanud: ainsagi tantsija puududes jääb trenn poolikuks. Kui lähed, saad preemiaks tohutu energialaengu. Sõltuks kõik vaid tantsijaist, poleks Eestis energiakriisi niipeagi karta…
3. juuni 2008
