Juhtkiri: Ikka ootamatult

Kuidagi tavapärane on tõsiasi, et teede, tänavate või sildade sulgemine tehakse nende kasutajatele teatavaks n-ö kaheteistkümnendal tunnil. Viimane näide pärineb Põltsamaalt. Selle kohta, et Tallinna-Tartu maantee Puhu risti sissesõidutee Põltsamaa linna alates eilsest kuuks ajaks suletakse, andis transpordiameti liiklusjuhtimiskeskus elektroonse eelteavitusega teada alles nädalavahetusel.
Kohalikud elanikud said teelõigu sulgemisest teada pühapäeva õhtul sotsiaalmeediast. Lühike uudisnupp jõudis sellest online-uudistesse samuti pühapäeva hilisõhtul. Kunagi hallidest aegadest kehtinud nõue, et sellisest kohalikke elanikke puudutavatest sulgemistest antakse aegsasti teada kõikide infokanalite vahendusel, on järelikult ammu ajaloo prügikasti saadetud.
Ju siis ei peeta kohalikke vääriliseks, kellega infot jagada. Samas on ju selge, et otsused ja korraldused sellisteks käikudeks ei tule üleöö. Keegi peab seda luba taotlema, siis seda menetlema, siis osapooltele sellest teada andma. Küllap see ahel ka toimib, kuid sellega see infovoog kusagil koridorides ka lõpeb.
Nii nagu juhtus möödunud kevadtalvel, mil
Pedja jõe Rohe silla sulgemisest said viimasena teada kohalikud põllumehed. Kõik see tekitab küsimusi, et kui info levimine on meie infoajastul meie IT-riigis normaalsetes oludes sedavõrd vaevaline, milline siis on see veel ekstreemsetes olukordades. Tundub, et info vahendamine ja levimine on pöördvõrdeline kommunikatsioonispetsialistide ja -juhtide töökohtade loomisega.