Kunagi sügaval nõukaajal armastati rõhutada, et inimene ei pea looduselt armuande ootama. Sel ajal külvati Eestis maisi ja oodati rekordsaake. Loomulikult neid ei tulnud. Õnneks möödus see “hullus” meil üsna kiiresti.
Siberis nii lihtsalt ei läinud. Kõik suured jõed taheti panna teistpidi voolama, et muuta Kesk-Aasia kõrbed viljakandvateks oaasideks. Õnneks seda ellu viia ei suudetud. Üht-teist suudeti muidugi ära rikkuda. Nii põhjalikult, et seda vist polegi enam võimalik tagasi pöörata.
Jõgeva Maaparandusbürool on plaanis Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava Amme jõe korrastamise projekti metoodilisse juhendamisse ja korrastustööde järelmõjude hindamisse kaasata Soome Keskkonnainstituudi teadurid. Ligikaudu miljon krooni maksma mineva ja tänavu teostuva projekti eesmärkideks on anda kunagi maaparanduse käigus kraavisarnastelt sirgeks aetud Amme jõe lõikudele taas looduslähedasem ilme, muuta jõgi kanuu, süsta ja paadiga läbitavaks ning luua paremad elutingimused kaladele ja veeloomadele.
Teave, et Jõgeva Maaparandusbürool selline projekt käsil on, jõudis Soome Keskkonnainstituuti meie Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond rahastas projekti läbi KIKi. Soome keskkonnauurijatele pakub projekt huvi aga sellepärast, et nad on küll välja töötanud jõgede n-ö uuesti looduslähedasemaks muutmise metoodika, ent neil puuduvad head katsepolügoonid, kus seda testida: suured maaparandusobjektid, mida läbiksid vanad jõed ning kus pikad eesvoolud oleksid muudetud kraavisarnasteks, et vesi seal kiiremini jookseks.
Seal, kus maaparanduse käigus õgvendatud voolusäng on hakanud loomulikul ja looduslikul teel taastuma, on vaja neid muutusi toetada. Oluline on seejuures siiski jälgida, et maaparandussüsteemid selle tagajärjel toimimast ei lakkaks ning kuivendusega saavutatud kasu põllumajandusele säiliks.
Nii muutuks maastik inimese silmale meeldivamaks, jõgede kalastik ja veeloomastik mitmekesisemaks. Looduslähedust taotledes ei üritata aga jõgesid n-ö algsesse looduslikku seisu tagasi viia, vaid saavutada kvalitatiivselt uus looduslähedus.
Pärast seda, kui Amme jõe korrastustööd tänavu sügisel tehtud saavad, on Jõgeva Maaparandusbürool kohustus vähemalt kolme aasta jooksul jälgida, missugused muutused korrastatud jõelõikudel toimuvad, st kuidas muutuvad vee kvaliteet ning veetaimestik ja -loomastik.
