Juhtkiri: Elektrita elektriautod

Elektriautode päralt pidavat olema tulevik. Rahvas paraku ei tõtta elektrilisi sõidukeid ostma. Need on kallimad kui bensiinil liikuvad, teiseks raskemad ning lõhuvad rohkem maanteid ja kolmandaks on võimalik sõita väiksem vahemaa. Me ei ela lõunamaal, kus on soe kliima ning tehase etteantud numbriga saab ühe laadimisega läbida 500 kilomeetrit. Eestis on see number paraku väiksem.
Meil on külmad talved ja akud kipuvad tavalistel autodelgi pakasega kiirelt tühjenema, rääkimata elektrilistest sõidukitest. Vaja on laadida, ent vajalikke punkte on vähe. Jõgeva maakonnas saab need kahe käe sõrmedel üles lugeda. Paraku pole märgata meil erilist laadimist. Selvehallide juures on parklad pea alati tühjad.
Maainimene ei taha elektriautot, elekter on kallis ja veel kallimaks läheb. Kodu juurde tuleks selleks teha laadimispunkt, ka selle rajamine maksab ja mitte vähe. Miinuseid on rohkem kui plusse. Riik on võtnud Brüsseli ees üle jõu käivaid kohustusi, mida ei suuda täita.
Uuel aastal jõustuvad nõuded elektriautode laadimistaristule, need võttis valitsus vastu 2020. aastal. Viieks aastaks kaubeldud üleminekuaeg saab detsembriga läbi, see oli mõeldud olemasolevate kaupluste ning ärihoonete juurde elektriautode laadimistaristu loomiseks. 
Elektriautoga tulijal pole Jõgeva kesklinnas asutuste ees kohta, kuhu sõiduk ametikäikude ajaks laadima panna. Vaata, kuhu tahad, laadimispunkte pole. Riigi rahakott on tühi ja alates 1. jaanuarist on õigus hoonete omanikke trahvida laadimiskohtade puudumisel. Selge on see, et mõne järelejäänud nädalaga imet ei sünni.