Pole midagi öelda, see kevadsuvine aeg, kui teeremont Tabivere ja Tartu vahel täistuurid üles võttis, oli ikka kole küll.
Vähe sellest, et Lõuna-Eesti pealinna või sealt tagasi saamiseks tuli Tabivere ja mitme Tartumaa asula rahval pikka aega ette võtta temaatiline reis ?Tunne oma kodukanti?, ka liinibussile ja sealt maha saamine oli kunsttükk omaette, kus paremini läks neil, kes hästi ennustada oskasid.
Näiteks bussiga Jõgevalt tulles võis sageli bussijuhi peahoiaku, kuklajoone või vurrude asendi järgi vaid aimata, kas tal on tuju Tabivere bussipeatusest läbi sõita, nagu ette nähtud ja tarkades teatepaberites isegi kirjas, või peab ta paremaks ?vasakule ära? ehk järve taha pöörata, sest: ?kuhu, pagan võtaks, ma teie arvates siin minema pean!?? Veel põnevam oli sellel sõiduhimulisel, kes Tabiverest Tartu poole pääseda soovis. Mõnikord oleks tõepoolest kaardimoori abi ära kulunud, sest teist see buss nüüd teeb, kas keerab järve taha või tuleb võtab ikka peatusest rahva peale. Isegi ülemäärane usinus ei tulnud kasuks, sest kui teeotsa valmis kõmpisid, võis juhtuda, et tähtede seis lubas sohvril sinust mööda peatusse vurada. Järele ju ei jookse, sest ega inimene masina vastu saa…
Aga tegelikult ei tahtnud Vooremaa siin mitte liinibussitarvitajate mõrusid mälestusi vahendada, vaid hoopis kiita, kui teistmoodi on elu Tabivere ja Tartu vahelise maantee ääres pärast teeremonti. Asfalt on sile, signaalpostid ja teemärgistus, uued “sebrad” ja ohutussaarekesed tagavad turvatunde, maantee kõrval looklev kergliiklustee kinnitab tõdemust, et oleme tõepoolest eurooplased.
<P>Leebelt soojal õhtupoolikul rattasadulas Tartu suunas vändates kohtab teel nii palju rõõmsaid inimesi ? kes jalgrattal, kes rulluiskudel, kes sõprade seltsis jalgsi. Poleks varem arvatagi osanud, et maarahvaski vabas õhus liikumist nii kõrgelt hindab, antagu vaid võimalus. Ja võimalus nüüd tõesti on. Autodel sõidetakse kohale kaugemaltki, pargitakse bensiini tarvitav abiline teeserva ja seatakse uisud alla. Tõepoolest, järjest enam on ka linnast väljas elavate inimeste hulgas neid, kelle tööpäevad kontorilaua taga arvutihiirt hoides mööduvad ja kellel enda liigutamine lausa eluliselt vajalik.Aitüma teetegijatele, eurorahanõutajatele ja kõigile teistele vajalikele asjameestele!