Tänasest lehest saame lugeda Eestit täna algavatel võistukündmise maailmameistrivõistlustel esindavast tormalasest Raido Kunilast. Seda seoses nädalavahetusel toimuva tippsündmusega – Eesti saab esimest korda võimaluse korraldada kündmise maailmameistrivõistlusi. Tartu lähedale Rõhule tuleb esindajaid kogu maailmast, kokku veerandsajast riigist.
Kündmine mullaharimisviisina on põline põlluharimise meetod, millega reguleeritakse mulla omadusi pindmistes kihtides. Tehnikat, mida kündmiseks kasutatakse, on aastatega kõvasti edasi arendatud. Traktorid, millega küntakse, pole enam võrreldavad kunagiste linttraktorite või Valgevenes toodetud Belarus-marki masinatega.
Tänapäeval räägitakse seoses keskkonnakaitse ja kliimamuutustega juba mõistagi ka seda, et ehk polekski põldu tarvis nii sageli künda. Seda mitte üksnes ei räägita, vaid järjest rohkem jäetaksegi põld kündmata. Taimekasvatajad kasutavad
alternatiivseid meetodeid.
Kas uued meetodid põllu harimisel ennast ka õigustavad, on juba iseküsimus. Kündmise
vähendamisest räägitakse kui säästvamast maa-harimisest, aga teisalt, kas sel moel – põldu mitte kündes – ikka loodust säästetakse või tähendab uute meetodite kasutuselevõtt hoopiski mingeid uusi probleeme, sellele vastust pole.
Kündmise maailmameistrivõistluste üks mõte on ka see, et pöörata tähelepanu mitte üksnes sellele, et on olemas professionaalsed oskuskündjaid ja hea tehnika, vaid ka sellele, et kündmine kui selline on põllule siiski vajalik. Miks muidu on inimesed seda aastasadu teinud.
