Vudila jõulumaa
Avatud: 3.-26. detsembrini kella 10.00-18.00
Vudila jõulumaa avas uksed juba eelmisel reedel ning tegutsetakse jõulupühade lõpuni. Vudila mängumaast on kujundatud vahvaks jõulumaa, kus tegevust jätkub lastele ja nende vanematelegi. Nädala sees oodatakse siinsele jõulumaale peaasjalikult koolide ja lasteaedade gruppe ning nädalavahetustel saavad jõulumaad külastada pered.
Kõigepealt saavad lapsed osa jõulunäidendist, kus päkapikud valmistuvad reisiks Kuule. Seejärel minnakse meisterdama. Vudila söögisaal on muudetud suureks töökojaks, kus on mitu toimetamisnurgakest. Seal saab igaüks teha endale, pereliikmetele, sõpradele või tuttavatele jõulukaardi. Iga Vudila külastaja saab põleti abil endale mälestuseks Vudila logoga medali valmistada. Päkapikkude abiga saavad lapsed ka õnnetina valada. Nädalavahetustel on platsis käsitöömeistrid, kes oma oskusi ka külastajatega jagavad. Kohapealt on võimalik külmatõrjeks osta villaseid sokke ja käpikuid.
Koos päkapikkudega õpitakse ära ka üks kellamängulugu, mis pärast jõuluvanale ette mängitakse. Vudila jõuluvana saabub laste juurde mitte saaniga, vaid seikluspargile kohaselt ATV-ga. Silmailu pakuvad ka hobused, ponid, kitsed ja lambad. Loomulikult on vaatamiseks kohal ka Vudila kolm maskotti: vutid Vurle, Vurr-Leene ja Vuta. Soovi korral saavad huvilised teha hobusega saanisõitu, maitsta jõulumaiustusi ja ka korralikku jõuluaja seapraadi.
SA Kalevipoja Koda jõulumaa Kääpal
Avatud: 6.-9. detsembrini kell 10.00 ja 14.00
Kääpal SA Kalevipoja Koda territooriumil on sel nädalal avatud Kratiküla jõulumaa, kus külastajaid võtavad vastu kratid ning loodusesõber Vahur Sepp. Kratid selgitavad lastele, kes nad on ja mida teevad. Lapsed saavad ka ise endale käepärastest vahenditest krati meisterdada. Hea tuju tekitamiseks kallistatakse koos krattidega kallistamise puud ning aetakse pahad mõtted eemale raputamispuu juures.
Koos loodusesõbra ja jahimehe Vahur Sepaga viiakse metsa lindudele süüa ja vaadeldakse loomajälgi. Jahimees Vahur Sepp räägib lastele, kuidas ja millega metsas ja ka koduõuel linde toita ning mida peaks metsas liikudes tähele panema. Pärast metsaretke pakuvad kratid lastele taimeteed.
Loodusesõber Vahur korraldab lastele viktoriini, mille küsimuseobjekte saab n-ö käega katsuda. Nimelt peavad lapsed ära tundma loomade nahad, mõistatama, millised jäljed jätavad loomad ja linnud söömisel ning tundma ära ka erinevate sarvede kandjad. Loodusviktoriin on seni olnud Kratiküla jõulumaa üks tõmbenumbreid. Lapsed saavad teada, mida üks või teine meie metsades elav loom sööb, kes on tema vaenlased ja kellega teistest metsaelanikest ta hästi läbi saab.
Kratid õpetavad lastele ka jõuluehete valmistamist looduslikest materjalidest. Pärast ekskursiooni metsas, loodusviktoriini ja käsitööringi ootab külastajaid kerge kehakinnitus. Paaritunnine Kratiküla jõulumaa külastus lõpeb adrenaliini andva Kratitakso-sõiduga. Tegemist on vana UAZ marki kastiautoga, kuhu lapsed õlgedega kaetud lavatsitele istuma seatakse, neile turvavööd peale sätitakse ning sõit maastikul võib alata. Sõit kastiautos on senimaani olnud Kratiküla jõulumaa tõmbenumbriks ja lemmikatraktsiooniks.
Jõgeva kultuurikeskuse päkapikumaa
Avatud: 7.-19. detsembrini
Jõgeva kultuurikeskus muutus sel teisipäeval järjekordselt muinasjutuliseks päkapikumaaks. Läbi hoone kolme korruse levib jõululõhn, sagivad ringi härjapõlvlased ja päkapikud. Sel aastal saavad külastajad siin osa põnevast jõuluseiklusest. Nädala sees oodatakse külla kooli- ja lasteaialapsi ning nädalavahetustel lastega peresid.
Ligi paaritunnine seiklus Jõgeva päkapikumaal algab jõulunäidendiga, mille esitab kooliteater Liblikapüüdja. Näidendi autor on kooliteatri endine liige Karl Sakrits. Etendusest selgub, et härjapõlvlane on Jõgeva jõuluvana ära röövinud ning päkapikkudel on tarvis laste abi, et Külmalinna jõuluvana Jõgevajõul üles otsida. Pärast etendust jagatakse lapsed erinevate päkapikkude juurde abilisteks, et kätte saada riukalik härjapõlvlane ja leida üles Jõgevajõul.
Seiklus viib lapsed härjapõlvlaste salakambrisse, kus saadakse kokku tondiga, kes õpetab neid õnnetina valama. Ahjualuste toas saavad külalised põhkudes püherdada ja mängida, nagu lapsed vanal ajal jõulupühadel lustisid. Eurorahakambris kohtutakse europäkapikuga, kes tutvustab uuel aastal meil käibele tulevat maksevahendit. Igaüks saab endale meisterdada mängurahakupüüre. Hiljem tutvustab härjapõlvlaste emand lastele päkapikkude, härjapõlvlaste ja teiste mütoloogiliste olendite sugupuud. Seikluse lõpus ilmub välja ka jõuluvana, kes tänavu ei jaga lastele suuri kommipakke, vaid hoopis haldja toodud võlukäbikesi, mis aitavad lastel tublid ja tragid olla.
i
EILI KOITLA
