Detsember kujunes kokkuvõttes ligi kolme kraadi võrra tavapärasest soojemaks, kuu sademete summaks mõõdeti Jõgeval 64 mm, mis ületab normi 20 mm võrra. Detsembri külmemad ilmaperioodid esinesid 8…9., 14…16., 24…26. ja 28….29. kuupäeval. Kuu minimaalne õhutemperatuur registreeriti 28. detsembril — ‑11,7 kraadi. Ööpäeva keskmisi negatiivseid õhutemperatuure kogunes detsembri jooksul ainult -51 kraadi tavapärase -133 kraadi asemel.
Novembri viimastel ja detsembri esimestel päevadel tõusis õhutemperatuur 5…6 kraadini ja öösel olid samuti plusskraadid. Nii kõrged temperatuurid on iseloomulikud oktoobrikuule. Ilm püsis pilves ja tuuline, sadas rohkesti. Jõulukuu alguseks oli novembrituisuga sadanud paks lumi kõikjalt sulanud ja veekogudes püsis kõrge veetase.
Alates 3. detsembri õhtupoolikust muutus ilm talvisemaks. Hakkas sadama lund ja moodustus uuesti lumikate. Järgnevad päevad andsid lumelisa. 7. detsembriks tõusis Jõgeva ümbruses avamaastikul lume paksus ligikaudu 20 sentimeetrini. Rohke sulalumi kleepus okstele ning koolutas (vaalis) ja murdis oma raskusega puid (lumemurd).
Kokku 22 sulapäeva
Muld jäi paksu lume all vähekülmunuks, mis aitas kaasa puude külilivajumisele. Lumikate oli piisavalt paks, et jääda püsivalt maha kuu lõpuni. Sagedased sulailmad ja sadanud vihmad ei suutnud seda ära sulatada. Soojemate ilmadega tulid siiski mõneks ajaks künninukid nähtavale, mis aga peagi uuesti lumega kattusid.
Detsembris esines 22 sulapäeva tavapärase 14 päeva asemel. Teed olid sageli libedad. Kuu viimasel päeval kattis siinkandis põlde 10…13 sentimeetri paksune lumikate. Tänavu saadi meie maakonnas lumevaibast rõõmu tunda nii jõulude kui nääride ajal, samal ajal kui Lääne- ja Loode-Eestis oli maa enamasti paljas.
Aastavahetuseks oli maa jõudnud põldudel külmuda mõne sentimeetri sügavuseni ja uue aasta esimestel päevadel külmumine jätkus.
Jaanuari esimene pool tavaliselt külm
Milline on olnud ilm jaanuaris Jõgeval viimase 86 aasta jooksul? Näärikuu keskmine õhutemperatuur (-6,5°C) jääb küll miinuskraadide poolest alla veebruarile, kuid samas on senised külmarekordid kirja pandud just aasta esimesel kuul. Eesti külmarekord (-43,5 kraadi) registreeriti Jõgeval 17. jaanuaril 1940. aastal, samuti käesoleva sajandi kõige madalam õhutemperatuur (-36,7 kraadi) 11. jaanuaril 2003. aastal.
Näärikuu kõige kõrgem õhutemperatuur mõõdeti Jõgeval alles 2007. aastal — +9,6 kraadi.
Tavapäraselt katab jaanuaris maad püsiv lumikate. Lume paksuseks on jaanuari algul keskmiselt 10 sentimeetrit ja kuu lõpus 16 sentimeetrit. Väga paks lumi oli maas 1982. aasta jaanuaris — 50 sentimeetrit, kõige lumevaesem oli jaanuar 1973. aastal, kui lumi kattis maad kuu jooksul ainult 12 päeval.
Kokkuvõte 2008. aasta ilmast Jõgeval
Kogu lõppenud 2008. aasta oli üldkokkuvõttes väga soe. Aasta keskmine õhutemperatuur (6,7 °C) ületas Jõgeval viimase 86 aasta keskmist 2,1 kraadi võrra. Veelgi soojem on olnud kogu aasta ainult 1989. ja sama soe 2000. aastal.
2008. aastal kujunesid erakordselt soojadeks jaanuar ja veebruar. Normist tunduvalt soojemad olid ka märts, aprill, oktoober, november ja detsember. Tavalisest kraadi võrra jahedamaks jäid juuli ja september, normi lähedase soojusega olid mai, juuni ja august.
Samuti oli lõppenud 2008. aasta väga sajune. 12 kuuga tuli sademeid 879 mm. Veelgi suurem sademete summa on registreeritud 1922. aastast alanud vaatluste järgi Jõgeval ainult kolmel korral: 1935., 1928. ja 1923. aastal.
Lõppenud aasta jooksul sadas rohkesti jaanuaris, veebruaris, märtsis, juuni teisel poolel, augustis, septembri algul, oktoobris ja detsembris. Vähe tuli vihma mais.
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
