Aastalõpp ja jõulud on eriline aeg mitte ainult inimeste südamete, vaid ka pere rahakoti jaoks. Kaupmehed loodavad tavapärast müüki kahekordistada ning inimesed on valmis tegema kõik, et muuta pühad külluslikeks ja meeldejäävaiks.
Aasta viimase kuu kulutuste suurejoonelisust peegeldab ilmekalt kaardiga makstud summade kasv, mille tunnistajaks pangad läbi aastate detsembris olnud on. Kõige suurem hüpe oli aastatel 2005-2006, kui inimesed maksid jõulukuus kaardiga tervelt neljandiku võrra suurema summa kui novembris. Mullune 16-protsendiline kasv näitas aga juba muutunud olukorda.
Tänavu ei ole asi märkimisväärselt parem – teame ju kõik, et töötuid on palju ja palgad langevad. Hoolimata sellest, et tarbijate usaldus on tõusmas ja saavutas novembris aasta kõrgeima taseme, usume siiski, et ka Eesti pered on mõjutatud trendidest, mis valitsevad sel aastal pühade eel kogu Euroopas. Majanduslangusest tingitud emotsionaalne surutis ja uute tarbimisharjumustega kohanemine on jätnud oma jälje.
Masu pani inimesed kulusid jälgima
Audiitorfirma Deloitte tänavuse jõulu-uuringu andmetel plaanib 25 protsenti Euroopa tarbijatest kulutada jõulukinkidele tavapärasest vähem. Söögile-joogile kuluvad summad jäävad 62 protsendil eurooplastel samaks ning viiendik plaanib kulusid suurendada. Majandussurutis ei tähenda aga ainult halbu uudiseid, vaid ka võimalust õppida. Seda näitab ilmekalt fakt, et uuringu andmeil on 36 protsenti eurooplastest esimest korda valmis pühadekulude eelarvet tegema. Arvan, et ka Eesti peredel tasuks pühadekulusid planeerida, vaadates sealjuures otsa oma tegelikele rahalistele võimalustele.
Kuidas jõulušoppamist kontrolli all hoida?
Jõuluostude planeerimisel tasub kindlasti meeles pidada, et hoolika kodutöö tulemusena valminud ostunimekiri muudab poes veedetud aja tulemuslikumaks. See aitab kontrollida kiusatust kulutada plaanitust enam ja vältida ostukorvis kingitusi, mida keegi ei vaja.
Euroopa kõige populaarsem kink on raamat, mis sobib tõepoolest igas vanuses lähedastele. Inimestele meeldib kingikotist leida ka riideid, jalanõusid, kinkekaarte, kosmeetikat ja muusikat.
Hea pühadeplaan sisaldab kindlasti ka ajakava, millal ostud tehakse ja kingid pakitakse. Kui jätta poeskäik viimasele minutile, kulub raha tõenäoliselt rohkem, sest aega valimiseks ja sobiva kaupluse leidmiseks napib ning kodutöö on sobiva kingituse osas tihti tegemata.
Mida ostmisel tähele panna?
Hankides pühadekinke krediitkaardi või muu laenu abil, tuleb arvestada, milline on kauba hinnale lisanduv intressikulu. Samuti tasub hoolikalt jälgida krediidilimiidi kasutamist, et tuleva aasta esimene laenumakse oleks plaanitud väljaminekutega kooskõlas.
Ostutšekid on mõistlik alles hoida, et kontrollida, kas tehtud kulutused olid plaanipärased. Neil olev summa aitab edaspidi arvutada, kui palju tuleks jõulumehe koti jaoks iga kuu säästa, et pühade ajal pingeid pere eelarves vältida.
Internetis jõuluostude tegemine on mugav, eriti kiire elutempoga inimestele – arvutis ei ole järjekordasid ega tunglevaid rahvahulki, hinnad on tihtipeale sõbralikumad, ülevaade kaupadest mugav ja põhjalik. Kõike seda arvestades on loomulik, et internetimüük kasvab ka meil, ent internetis jõuluoste tehes tuleb hoolikalt jälgida turvareegleid ning eelistada tuntud kauplusi ja kaubamärke.
Kinke tuleb teha olulistele inimestele, mitte süü- ega kohusetundest kellegi ees, kes tegelikult teie pereliikmete või sõprade sekka ei kuulugi. Kui kingisaajate ring on laiem, tasub teha omavahel kokkuleppeid.
Ja vana hea nõuanne: kõige meeldejäävam kingitus on oma kätega valmistatud asi või hoopis südamest tulnud heategu.
iii
PIRET SUITSU, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus
