Käimasoleval hokitalvel on Jõgeval põhjust märkida veidi ümmargusemat tähtpäeva. Nimelt möödub 65 aastat selle mehise spordiala algusest külmalinnas Jõgeval. Juubelitalvel on tõusnud päevakorrale küsimus, miks just jäähoki võiks olla tänagi prioriteet ja kuidas seda edasi arendada.
See omakorda on muutnud aktuaalseks jäähalli teema. Kuidas kiirendada unikaalse ja polüfunktsionaalse spordiehitise rajamist, et vajalike ettevalmistuste kulgemist tõsiselt võtta. Selleks on vaja olnud kannatlikkust, missioonitunnet, entusiasmi, lausa fanatismi.
Jõuluvana: Viis aastat on möödunud idee tekkimisest ehitada meie linna jäähall. Mis selleks tehtud, mis teoksil?
Tehtud on aastaga palju, kuid oleks veelgi rohkem tehtud, kui ebatäpne teave poleks toonud vahel kaasa valesid otsuseid. Valminud on jäähalli kehtestatud detailplaneering, eskiisprojekt ja halli makett, teostatavus-tasuvusanalüüs, linna arengukava kuni aastani 2020. Planeeritud on jäähalli rahastamine kuni 500 000 krooni aastas ja kogutud 50 000 krooni eskiisprojekti tellimiseks-tasumiseks.
Jõuluvana: Kas meie linnale ei käi see ülejõu?
Jäähall ei valmi vaid mineviku meenutamiseks, vaid on prioriteetseks lähtepunktiks teel tulevikku, järgmiseks 50 aastaks. See on meie lastele ja lastelastele.
Jõuluvana: Linnal on ju ka muid vajalikke objekte. Näiteks kergteed, tänavate asfalteerimine jne. Erakondadel on lubadused vaja täita.
President on öelnud: “Teede kvaliteeti ja vajadusi ei saa võrrelda elu vajaduste ning kvaliteediga. Tuleb teha valikuid, sest linn areneb.”
Jõuluvana: Aga siiski, kust tuleb halli kulude katmiseks raha?
Kindlustunde selleks annavad arvutused, analüüs, eellepingud maakonna lähiümbruse, Jõgeva ning Tartu linna klubidega, Eesti Jäähokiliidu, Eesti Invaspordi Liiduga. Jääüür oleks 1000 krooni tund + funktsionaalne jäähalli ekspluateerimine tooks aastas tulu ca 2 526 750 krooni. Sellest omatulu 1 920 750 ja renditulu 1 710 750. Kulu kokku 2 484 700 krooni aastas.
Nagu näha, on tulude-kulude eelarve tasakaalus ja jäähalli ehitus seetõttu prioriteetne
Kui 2011. aasta eelarvet ei kärbita, on lootust, et jäähalli eelprojekt saab rahalise toetuse.
See aga oleneb volikogu poliitilisest otsusest.
Jõuluvana: Millised on uued mõttemallid peale uisutamise?
Uueks mõttemalliks on mitmekesiste võimaluste tutvustamine jäähallis. Seal võiksid toimuda kontserdid (1500 istekohta), maakonna tantsupidu, juubeliüritused, suured kontserdid ja tähtpäevade tähistamised, tsiklite õhulennud, suured hüpped ja pöörased saltod ning verdtarretav show. Iga aastal Kuremaal toimuvast mootorratturite kogunemisest osavõtjad on selleks võimelised. Esineda võiksid tippsõitjad, kes panevad rahva kaasa elama. Kõik see võiks olla lisasissetulekuks jääüürile. Mängida saaks hallis ka korv-, võrk-, väravpalli ja tennist. Lisaks korraldada näitusi, messi, laatasid. Mida hing ihkab.
Aastane tööjõukulu on hallis 240 000 krooni + vee-kanalisatsiooni maks 45 000 krooni + jooksva remondikulu 75 000 krooni. Kokku: 360 000 krooni ehk 23 008,19 eurot. See kõik on lisasissetulek linnale.
Jõuluvana: Miks seostatakse jäähalli just jäähokiga?
Selle ajendiks on jäähoki fluidum. Litri välkkiire liikumine, väravaesine nügimine, kiired olukordade muutumised – see kõik võlub nii mängijaid kui ka pealtvaatajaid. Hoki on midagi ebamaist. Aga jäähall ei ole jäähoki. See võimaldab harrastada kõiki talispordi jääalasid, lisaks tavaline uisutamine. Samuti võimaldab see läbi viia pidulikke koosviibimisi, sünnipäevi ja asutuste tähtpäevi. See viimane on ka teistes jäähallides väga populaarne.
Jõuluvana: Kes on need inimesed, kes peale initsiatiivgrupi aitavad vedada seda esmapilgul hullumeelset ideed?
Jõgevamaal ja linnas on praegu just selliseid inimesi, kes oskavad vaadata tänasest päevast kaugemale ning toetavad kõigiti algatatud ideed, mille kohta pärast selle teostamist võiks öelda Riigikogu juhataja Ene Ergma sõnadega: “Miks seda juba varem ei tehtud!” Või “Nii lihtne see tegelikult oligi!”
Idee toetajaid on rohkem kui üks. Endine (Aivar Kokk) ja praegune maavanem (Viktor Svjatõšev), tänane linnapea Kalmer Lain, Riigikogu liikmed Jaak Salumets, Mai Treial, Eesti Invahoki koondis, Eesti Invaspordi Liit, Tallinna Lions, SA Jõgeva Sport nõukogu, Jõgeva hokiveteranide nõukogu. Just need ja veel paljud teised on inimesed, kes toetavad jäähalli valmimist ning aitavad arendada koostöösuhteid.
Jõulud tulgu rõõmuga ja jätkugu seda rõõmu kõigile kogu aastaks!
UNO VESKI
