Tänavu annab kalender jõuludele mahti tasahilju tulla: sellist vedamist, et pühapäevale kohe (jõulu)laupäev järgneb, ei juhtu ju kuigi sageli. Mõelgem nendele pikkadele pühadele heldimusega, kui uue aasta kalendri lahti lööme ja näeme, et meie riigile olulised tähtpäevad seekord nädalavahetusele langevad.
Sinna on aega siiski veel maa ja ilm, mitu vaba päeva, mil loodetavasti nii kirikusse ja kalmistule kui külla ja lihtsalt värskes õhus ringi müttama jõutakse, aga juba käes.
Kasutagem siis seda talvepuhkust rõõmuga ja mõistlikult, ärgem andkem oma panust statistikanumbritesse, mida meedikud pärast pühi taas üles lugema peavad, kui neilt ülemanustamisest tingitud ihuhädaliste kohta päritakse.
Vanadel eestlastel oli tõesti kombeks jõululauas ohtralt süüa, sest usuti, et siis ei lõpe toit laualt kogu eeloleval aastal. Me ei tohi aga unustada, kui rasket tööd maarahvas vanasti tegi, ja et loomad tuli talitada ka suurte pühade ajal. Lastel soovitati söögilaua äärest püsti tõusta ja mõni ring ümber maja joosta, kui kõht liiga täis. Seda nõu võiksime meie, kelle tööriistaks arvutihiir või pliiats, meelelahutuspaigaks aga diivaninurk, hoolega kuulda võtta.
Rõõmsaid ja terveid pühi kõigile!
22. detsember 2012