Vastavalt laste vanusele ja rühma koosseisule on koostatud ka stsenaariumid. Nii on just oma rühma pidu lastele ja nende vanematele väga oluline. Mustvee lasteaia suurim eripära on eelkõige see, et siin on nii eesti kui ka vene rühmad ja väga paljudel lastel on mõlemad keeled suus, pealegi on rohkesti lapsi kakskeelsetest peredest pärit.
Osatakse märgata
Kui osa lasteaiasiseseid pidusid peetakse ja tähtpäevi tähistatakse koos, siis mõned tähtpäevad nagu vastlapäev jt kulgevad eraldi mõlema rahva kombeid silmas pidades. Mustvees on kaks rahvust ikka kõrvuti eksisteerinud, rändrahvast pole siin eriti kunagi olnud. Oma juuri ja traditsioone on püüdnud mõlemad selle paiga rahvused au sees hoida. Nii on lasteaias päris loomulik, et enamik mudilastest kõneleb kahte keelt, sest lapsed omandavad ju tavaliselt kõike lennult. Samuti teatakse ja osatakse hinnata mõlemaid kombeid. Lasteaia täiskasvanud on veendunud, et see on omamoodi rikkus ning loodetavasti suudavad need lapsed tulevikus olla tolerantsemad ning üksteist rohkem märgata. Praegu on aga sõbralikult selles majas kõik neli rühma – sõimerühm ehk Tibukesed, Õunakesed, Sipelgapesa ja Oravakesed.
Mõneti teistsugune on lasteaia eripärast tingitult ka siinsete õpetajate töö. Kui näiteks sõimerühmas on koos mõlema rahvuse lapsed, ühiseks õppekeeleks aga eesti keel, tuleb õpetajal kasutada paratamatult rohkem miimikat, ?este ja pildimaterjali kui tavalises sõimerühmas.
Selles majas võib mitte ainult pidudel, vaid ka argipäevadel veenduda, et kokku on kogunenud kuidagi eriliselt loov rahvas. Arvestades seda, kui lihtsatest asjadest valmivad nii hiiglavahvad kostüümid, kaunistused või dekoratsioonid. “Jah, meie maja töötajatel on pealehakkamist, fantaasiat ja omaalgatust tõesti väga palju. Purgi värviga tehakse näiteks lausa imet ning vanadest riidetükkidest kombineeritakse teinekord eriti uhked pidurüüd,” kiidab juhataja Sirje Kütt.
Valja, Ene ja teised
Nii nagu lapsi, on ka lasteaia töötajaid kahest rahvusest. Ühtekokku on aga kaader väga püsivaks jäänud. Valentina Tooming on lasteaednik olnud nelikümmend aastat ning varem pidanud ka juhatajaametit. Vahepeal jõudis ta pisut aega koolis pioneerijuht olla, veendus siiski, et lasteaiatöö on tema jaoks parim, ja tuli tagasi. Lasteaiakasvataja oli omal ajal ka Valja ema. “Tahab olla kasvataja” – nii seisis kirjas isegi Valjale kunagi koolist antud iseloomustuses. “Laulad, tantsid koos lastega ja oled alati noor. Kui päev ära väsitab, puhkad järgmiseks hommikuks välja ja alustad jälle otsast,” ütleb ta reipalt. Ta suudab lastega vabalt mõlemas keeles suhelda. Ehkki Valja omad lapsed lõpetasid omal ajal Mustvees vene kooli, oskavad Tormas elavad tütrelapsed praegu vaid eesti keelt.
Ene Romanovit? on ametilt pesumasinist ning lasteaias töötanud alates 1975. aastast. Tegelikult võiks Enet vabalt ka kostüümi- ja dekoratsioonimeistriks pidada. Pesulaos vuriseb tal aina õmblusmasin. Tema viib ellu kõik võimatud ja võimalikud ideed ja teeb valmis nii suured kui väikesed asjad. Kui kellelgi abi vaja, siis tädi Ene leiab tavaliselt ikka lahenduse.
Kokk Taimi Visnapuu on lasteaiaperele toitu valmistanud juba veerand sajandit. Anu Raudtits on omandanud nii õpetaja kui ka raamatupidaja ameti ning töötab praegu rühmas laste juures. Noort muusikaõpetajat Janika Romanovit?it jätkub kõiges ja kõikjale. Naispere hulgas on ka üks mees – majandusjuhataja Mihhail Maspanov, kes on võimeline ka mistahes rikkiläinud asjad ära parandama.
VAIKE KÄOSAAR
