Esmaspäeval saadeti Põltsamaalt Joosti Aiandist pealinna peatselt avatavat Võidusammast kaunistama koorem roosiistikuid.
Praegu lähevad hästi kaubaks mitmesugused suvelilled: võõrasemad aedadesse, begooniad kalmistutele, lopsakad taimed amplitesse. Hoogsalt on käima saanud roosiistikute müük. OÜ Põltsamaa Roosiaed juhataja Annela Orasi on selles ametis alles viiendat kuud. Tema kinnitusel tulevad inimesed aiandisse kõikjalt Eestist. Kui suvelilli ostavad peamiselt kohalikud inimesed ning nädalavahetuseks või pühadeks kodukanti sattunud endised põltsamaalased, siis roosiistikute ostjad on enamjaolt kaugemalt tulnud inimesed.
“Põltsamaa roosiaial on kord juba selline kuulsus,” rääkis juhataja.
Tuhat erinevat roosisorti
Joosti aiandis kasvab ligi tuhat erinevat roosisorti. Juhataja teada Eestis teist nii suure valikuga roosikasvandust ei ole. Nii suure valiku hulgast sobivaima leidmiseks tulevad ostjale appi aiandi töötajad. Kõigepealt selgitatakse välja, kas klient soovib osta peenraroosi, pinnakatteroosi, põõsasroosi, pargiroosi või hoopis roniroosi. Seejärel selgitatakse välja, milline võiks olla ostja maitseeelistus värvitooni osas. Sealt edasi saab sobiliku roosisordi veelgi täpsemate parameetrite järgi välja valida. Sobivaima sordi valikul on abiliseks väga kena kataloog. Suvel, mil roosid on täies õieilus, saavad inimesed neile sobiva istiku ise õie järgi välja valida.
Sellel nädalal korraldatakse roosiaias õppepäev, kus Rein Joost räägib huvilistele rooside kevadisest hooldusest.
Suvisel ajal külastab roosiaeda palju turiste. “Mõned bussitäied külastajaid oleme juba registreerinud,” rääkis Annela Orasi. “On neidki, kes tahaksid juba mais tulla. Paraku tuleb meil soovijatele selgeks teha, et mais roosid meil veel ei õitse, mõttekas on tulla alates jaanipäevast.”
Vilkam tegevus algas veebruaris
“Praegu on lillekasvatajatel müügiaeg. Kulutused alates taimede ja seemnete ostust, kasvuhoonete kütmisest kuni töötajate palgaraha maksmiseni tuleb ära teha talvel, mil sissetulekud puuduvad. Õnneks elasime talve normaalselt üle,” rääkis Orasi.
Tema sõnul on nende töörütm samasugune nagu põllumeestel, mis koosneb suvisest teenimisehooajast ning talvisest nn vaiksest hooajast.
Tegelikult algas Annela Orasi kinnitusel vilkam tegevus aiandis siiski juba veebruarikuus enne sõbrapäeva, mil kaubaks läksid tulbid, nartsissid, hüatsindid, priimulad. Esimesed tulbid saadi juba jõuludeks. Naistepäeva eelne lillemüük läks aiandis samuti kenasti.
“Ei saa küll öelda, et tänavune lillemüük oleks olnud kehvem möödunudaastasest,” tõdes Annela Orasi. “Olen Tartu lillemüüjatelt kuulnud, et lilli ostetakse isegi rohkem kui varem.”
Aiandi juhataja peab tõenäoliseks, et tähtpäevadel ostetakse ilmselt rohkem lilli ja vähem igasugust “nänni.”
“Kui ümberringi on majandusprobleemid ja inimesed masendunud, siis kaunid lilled kodus või tööl aitavad tujugi paremaks muuta,” märkis ta.
Need inimesed, kes oma igapäevase tööga teistele lilleilu luua aitavad, pole vähemalt ise tööd kaotanud. Pigem valitseb lillekasvatajatel suvisel ajal töökäte puudus ja nii on juba praegu aiandis lisaks üheksale alalisele tööajale abiks praktikandid mitmelt poolt Eestist. Samas ei saa siiski alalisi töötajaid juurde palgata. Raske oleks ju võtta tööle inimest ainult suveperioodiks ja teatada talle, et septembrist alates tema teeneid enam ei vajata.
Töö peab majanduslikult tasuv olema
Aiandi tulevikuplaanidest Annela Orasi veel täpsemalt rääkima ei soostu. “Minu arvates tuleb siin vähemalt aasta tööd teha ja alles seejärel saab suuremaid ning tõsisemaid otsuseid langetama hakata,” möönis ta.
Praegu on klaasialust köetavat pinda umbes 4000 ruutmeetri jagu. Ühe esimese suurema ülesandena näeb juhataja nõukogude ajast pärit küttesüsteemi väljavahetamist.
Teise tõsisema ülesandena soovib Annela Orasi aiandi heakorratöid. Sellega on juba alustatudki. Orasi sõnul on tema peamiseks tulevikulootuseks tegelda rohkem tulutoovate lillede ja istikute kasvatamisega. Juhataja hinnangul on senises tegevuses veel piisavalt inertsi. Tehakse palju tööd, mõtlemata sellele, kas see ka majanduslikult ära tasub. ”Ehk on meie aiandi Nokia ikkagi roosid. Võib-olla me peaksime roose kasvatama pigem vähem, aga paremini ning samas ka paremini turustama,” on aiandi juhataja sõnum tulevikuks Kõigile heade kavatsustega inimestele on roosiaed alati avatud ja lillede kuninga ilu saab nautida igaüks, kes seda soovib. Lisaks saavad inimesed aiandis asjakohast nõuannet spetsialistidelt, kellel aianduslikus tegevuses aastatepikkune kogemus ja igapäevatööga kogunenud oskused.
iii
TOOMAS REINPÕLD
