Puurmani lossi saalis saab homme õhtul algusega kell 19 kuulata laulmas ja pilli mängimas õde ja vendi Kärt, Jaak, Mart ja Ants Johansoni. Viimati esinesid nad Jõgevamaal möödunud aasta detsembri keskel. Siis oli kontserdipaigaks Palamuse rahvamaja. Vooremaa esitatud küsimustele vastas e-posti teel Ants Johanson.
Mida Puurmanis laulate? Kas neidsamu plaadilt “Külm” pärinevaid laule, mida Palamusel?
Valdavas osas on need, jah, ikka külmalaulud, nagu me neid detsembris ja veebruaris Eestimaa eri nurkades laulsime, samas teeb päevakera juba nii vapralt sooja, et kavasse tuleb küllap ka varasemaid enam tuntud laule.
Kas praegu tuleks teid lugeda järjekordsel tuuril olevateks või lihtsalt aeg-ajalt esinevateks muusikuteks?
Hea küsimus. Sellega on vist nii, et muusik on “tuuril” ka siis, kui vaid nädalas korra publiku ette astub — n-ö oma elutuuril on ta ju pidevalt. Aga tavamõistes tuur, mööda inimesi rändamine, saab meil olema alles augustis.
Detsembris toimunud tuuri raames käisite ka Palamusel. Kas Palamuse kontsert jäi millegi erilise poolest meelde?
Majadel-saalidel on igaühel täiesti isemoodi õhustik. Palamuse rahvamaja tundus olevat täiesti “meie koht”. Muidugi oli kontserdi kordaminekul suur osa hästi sümpaatsel ja kiiresti reageerival publikul. Ja see ei ole niisama meelitusjutt — tõesti väga hea kontsert sai. Puurmani mõis on meie poolt veel ära proovimata, aga et sealses mõisas tegutseb kool — kodu järel maailma kõige tähtsam koht üldse —, siis usun, et nutikad noored tegelased ja need, kes neile teealgusi kätte näitavad, saavad luua majale vaid hea aura.
Kas Puurmani on teie jaoks täiesti tundmatu koht või seostub see mingite varasemate mälestustega?
Puurmani on üks kummaline punkt. Sealt on bussiga Tallinnast Tartusse ja tagasi sõites sadu kordi läbi sõidetud, nii valges kui pimedas, aga üle tee mõisaparki oma jalga pole saanud. Küll aga on Puurmanis tihti meie kontsertidel bambusflööti mängiva Krista Citra Joonase lapsepõlvemaa ja vanaemakodu, kust sügiseti jõuab meiegi lauale kõikvõimalikku maitsvat provianti — kartulit, hernest, marju. Nii et juba selle põhjal võib öelda, Puurmani on meie jaoks väga tähtis geograafiline punkt. Paraku on Krista ise hetkel oma flöödiõpetaja juures Indias, nii et meiega koos Puurmanisse esinema tulla ta ei saa.
Kas kontserdipublikut saab kuidagi “tüpologiseerida”? Kui jah, siis mis tüüpi inimesed on need, kes Johansonide kontsertidele tulevad? Ja kas on ka selliseid inimesi, keda teie laulud närvi ajavad?
Eri kuulajatüüpe saab kindlasti välja tuua, ent iseäranis oma kuulajate osas on seda keeruline, et mitte öelda võimatu teha. Ja ilmselt on meie publik ka aegade jooksul muutunud. Muidugi on küllalt neid inimesi, keda meie ütlemisviis marru ajab. Aga Johansone on hoolega kuulanud noored naisterahvad, on kuulanud kampsunites noorukid, on kuulanud võimumehed, on kuulanud teised muusikud, on kuulanud memmed…
Ehk on praegu see aeg, kus meedia kaudu pakutava muusika ja muusikasse suhtumise kõrval otsitakse meie muusikast järelemõtlemishetke? Viiteid väärtustele, mida peavoolus triiviv muusika ei jõua inimesteni tuua? Nutikat sõnumit? Või justkui teraapiat? Me hea meelega just sedalaadi meele kokkupanemist pakkuda tahamegi. Kas see ka õnnestub, seda peaksid hindama teised.
6. aprilli Eesti Päevalehes toodi välja Eesti kümme mõjukamat perekonda ning sinna hulka oli arvatud ka Mägede-Johansonide-Avandite “klann”. Kas sellisesse edetabelisse arvamine tuli teile üllatusena ja kuidas te sellesse suhtute?
See edetabelikoht tuli küll üllatusena. Siinkohal täname õde ja õemeest Tõnist, tänu kellele meid sinna arvati! Ent kui tõsisemalt rääkida, siis edetabeleid tehakse kogu aeg ja igasuguseid, nii et leili ei maksaks sellest minna, vaid ikka rahulikult oma asja edasi ajada, sealjuures vastutustundlikult, mitte unustades, tänu kellele me siin tegutseme ning kuidas meie järel tulijad oma olulisi tegusid saaksid teha.
Vahepeal on Eesti elus nii mõndagi juhtunud. Näiteks oli Tallinnas hiljuti koos rahvakogu. Kas selline poliitika tegemise vorm on teie meelest efektiivne või tuleb eestlastel laulu abil maailma parandamine endiselt paremini välja?
See on pööraselt põnev küsimus, millele on vastuseid rohkem kui üks. Rahvakogu on üks teedest. Peaasi, et me käed rüpes ei istuks ja anonüümselt ei vigiseks. Igaüks tehku oma maa, kaasinimeste ja järeltulevate heaks seda, milles ta parim on. Kindlasti ka poliitikas kaasa rääkides. Laulu ja muusikaga vist maailma ei paranda, küll aga saab inimesi tundlikumaks, alandlikumaks, õnnelikumaks teha, et nad käega ei lööks ja tahaksid seda maailma parandada.
Jäin mõtlema teie viimase plaadi nime peale ja taipasin äkki, miks ilm meil sel kevadel kuidagi soojaks ei tahtnud minna: kõiges olid süüdi Johansonid oma “Külma”-nimelise plaadiga! Kas te ei saaks kiiremas korras teha uut plaati, mille nimi oleks “Soe” või midagi muud natukenegi kõrgemale temperatuurile viitavat?
Ei oska tõesti öelda, millal me järgmise plaadi teeme. See, mis kiiremas korras sündis, oli just “Külm”, õieti selle salvestamine. Ja kui me järgmist, näiteks siis “Sooja” hakkame tegema, siis tahaksime selle jaoks rohkem aega võtta. Aga üks on kindel — ei publikul ega meil lange keskmine temperatuur alla 36,5 kraadi, kui me ka “Külma” laulame.
i
RIINA MÄGI
