Maakonnaleht Vooremaa on viimase kuu aja jooksul kajastanud Jõgeva linna tegemisi peamiselt seoses poliitilise olukorraga. Umbusaldus praegustele linnajuhtidele anti sisse, kui jõulurahu oli juba välja kuulutatud, ja tuleb nüüd volikogus arutusele. Väidetavalt juba moodustatud uus võimuliit on toonud erinevaid põhjendusi, miks vajatakse muutusi. Järgnevalt kirjutan, kuidas mina linnapeana asjast aru saan.
Vastavalt valijate tahtele, on Reformierakond (edaspidi RE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL) üle kolme aasta Jõgeva linna juhtimisel teinud ühiselt otsuseid nii linnavalitsuses kui ka volikogus. Öelda tagantjärele, et meie küll nii otsustada ei tahtnud, nagu IRL nüüd põhjenduseks toob, ei ole kuigi ilus ega viisakas. Ka meie pole tahtnud alati kõiki IRLi mõtteid toetada, ent kui lõpuks kokku lepiti, siis nii see on, ja pärast enam ühiseid otsuseid ei kritiseerita. See on poliitika põhitõde – ühiste otsuste nimel tuleb teinekord ka mõnest oma soovist partneri soovi tõttu loobuda. Kui oleme ühiselt koalitsioonilepingule alla kirjutanud, siis viime koos sellesse kirja pandud tegevused ellu.
Kaheldavad põhjendused
Kummaline on IRLi tagantjärele ütlemine, et oleks pidanud juba 2011. aastal koalitsioonist lahkuma, et erinevused olid nii suured. Samas laua taga öeldi kogu aeg, et valitseme koos ikka lõpuni. Hämmastusega loen endise linnavalitsuse liikme Terje Mitti lauset 22. detsembri Vooremaas, kus ta väitis, et sageli jäädi hätta isegi linnavalitsuse istungi päevakorra kinnitamisega.
Kolme aasta jooksul oli tõesti ühel korral raskusi päevakorra kinnitamisega, sest IRLi poliitikud soovisid valitsuse istungil lisada erakorraliselt päevakorrapunkti oma erakonnakaaslase kinnitamiseks Jõgeva põhikooli direktoriks.
Kuna aga eelnõuga oli juriidilisi probleeme ja esines protseduurieeglite rikkumisi, siis linnapeana valitsuse istungit juhatades ei saanud kaheldavat otsust kiirustades teha, vaid soovitasin juristide arvamust kuulata.
Koolidirektoriks iga hinna eest
Olen linnavalitsuse töötajaid eelnõude ettevalmistamisel alati usaldanud. Tänaseks on aga selge, et linnavalitsuse koostatud õigusaktid “Jõgeva üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord” ja “Jõgeva põhikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi läbiviimise komisjoni kinnitamine” on omavahel vastuolus. Tundub, et uue võimuliidu tõigi Reformierakonna soov olla otsustamisel korrektne, et hiljem ei peaks kiirustades tehtud otsuseid klaarima. Vägisi tundub, et IRLi poliitikuid ei huvitanud, kas asi on õiguspärane või mitte. Eesmärk pühendas abinõu.
Minult on küsitud, kas ei oleks pidanud hoopis IRLi kuuluvat abilinnapead Mihkel Kübarat umbusaldama, sest haridusküsimuste lahendamatusest vastuolud tekkisidki. Hariduse arengukava hiline esitamine, vastasseis haridushoonete otstarbeka kasutamise osas ning Jõgeva põhikooli direktori valimisega seotud küsimustes oleks tahtnud rohkem täpset ja pädevat otsustavust.
Võimalikult kiiresti sooviti oma erakonnakaaslane koolidirektoriks ära kinnitada. Täna on võimulesaamise nimel vist selleks valmis ka teised volikogu liikmed. Õigluse nimel tulnuks aga uus konkurss korraldada. Eriti veel pärast 13. detsembri Postimehes ilmunud artiklit “Koolijuhi valimine lõhestas Jõgeva”, kus direktori kandidaadil oli vaid üks eesmärk. Osundan: “Liivandi tunnistas, et põhikooli juhiks otsustas ta kandideerida poliitilistel põhjustel – et naabrimees Reformierakonnast seda kohta ei saaks.”
Loodan väga, et Jõgeva põhikooli direktori valimise komisjon ja loodetavasti ka uus linnavalitsus tunnetavad seda vastutust, mida nad oma otsusega võtavad, kui kinnitavad uue direktori ametisse. Direktorilt ootame suurt töövõimet, pingetaluvust, head tervist ja energiat uue kooli ülesehitusel, sest avalikkuse huvi on väga suur. Tahan väga loota, et kõik läheb hästi.
Linnakassa viltukeeramise oht
Reformierakond on olnud koalitsioonis see osapool, kes on soovinud linna arendada ja raha otstarbekamalt kasutada, teha täna otsuseid, mis hoiaks tulevikus linna raha kokku, mille tulemusena saab ka linna eelarvest palka saavate inimeste töötasusid tõsta. RE on tõstatanud arutelusid ja teinud ettepanekuid, et asutusi rohkem kokku koondada ja ruume paremini ristkasutada, et igal maksumaksja raha eest köetud ruumil oleks igapäevane kasutus.
Kui me räägime raha otstarbekamast kasutamisest ja vähekindlustatud inimeste aitamisest, siis on see rohkem loosungi tüüpi sõnum. Praegu on saanud kõik abi vajavad inimesed matusetoetust, toimetulekutoetust, ühekordseid toetusi vastavalt seadustele ja korrale. Valitsemisperioodil on käivitunud paberivaba e-valitsus, e-arvete süsteem, internetipõhised telefonid, e-dokumendihaldus koos digiallkirjadega, millega on kokku hoitud tuhandeid eurosid telefoni-, paberi- ja printimiskulusid. Paremat rakendamist vajab ka volikogu infosüsteem Volis, et vähendada paberikulusid ja tuua otsepilt volikogu istungitest linnaelanikeni. Valitsemiskulud on vähenenud võrreldes 2009. aastaga üle 40 protsendi.
Vaatamata investeeringutele, tõusid eelmisel aastal linnakassast rahastatavad palgad viis protsenti ja ka 2013. aastal on veel kinnitamata linnaeelarves palgatõus planeeritud. Poliitiliste oponentide soov on olnud jagada rohkem raha toetusteks ja palgavahenditeks ilma investeeringuid tegemata. Me ei pea seda õigeks. Kas 300 linnapalgal olevat inimest on tähtsamad kui 5700 elanikku linnas? Kas nüüdisaegsed kasvu- ja mängutingimused lasteaedades, tänavate ja kergliiklusteede korrashoid, vabariiklike ja kohalike spordi- ja kultuurisündmuste toetamine ning vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus Euroopa Liidu abil on siis vähem tähtsad?
Olen linnapeana rahul sellega, mis Jõgeval on viimase kolme aasta jooksul tehtud. Mina ei ole Jõgeva linna heaks töötades kunagi töötanud poliitiliselt, vaid mõelnud linna arengule pikas perspektiivis. Mõned ajad tagasi püüti Jõgeval valimiste eel võimupööramisega populaarsust võita. Tookord andis rahvas sellele negatiivse hinnangu. Ka selle aasta sügisel ootavad ees valimised. Usun, et linnakodanikel on, mille üle mõelda. Jõgevast tuleb hoolida.
i
KALMER LAIN, Jõgeva linnapea
