Jõgevast puhus möödunud reedel ja laupäeval üle virgutav luuletuul. Kolmeteistkümnendat korda peetud põhikoolitruppide luulepäevadel “Tuulelapsed” tehti vägagi sisukat ja kõrgetasemelist luuleteatrit ning seitsmest laureaaditiitlist jäeti kaks Jõgevale.
Betti Alverile pühendatud luulepäevadel “Tuulelapsed” sai seekord näha kahtkümmend kaht Lehte Hainsalu loomingul põhinevat lavastust. Hainsalu oli ka luulepäevadel kohal ja tegi kaasa lavastusi hindavas žüriis ehk Nõukojas. Tema sõnul oli vägagi huvitav jälgida, milliseid tekste olid õpilased ja juhendajad lavastustesse valinud ning milliseid mõtteid sealt üles leidnud.
“Sain siin aru, mida olen kirjutanud,” ütles Lehte Hainsalu. “Sain ka aru, et ma vist olengi luuletaja. Olen küll juba kuuskümmend aastat kirjanike liitu kuulunud, ent pole julenud end kirjanikuks ega luuletajaks nimetada. Jään neid kaht päeva meenutama elu lõpuni. Nii et soovige mulle pikka iga – siis mäletan neid päevi väga kaua.”
Lehte Hainsalu tekstid osutusid vägagi inspireerivaks luulelavastuste algmaterjaliks. Nii mõnegi lavastuse puhul oli näha, millise kirega see tehtud oli. Ning kired lõid möllama ka lavastuste üle arutledes. Nõukoja tagasisideminutid on ju tavaliselt üsna rahumeelsed, seekord mindi aga, piltlikult öeldes, karvupidi kokku sellepärast, kas Lehte Hainsalu “Teisel pool vett” on n-ö püha tekst või tohib sellega teha kõike, mida Kolga kooli trupp Kohal-olijad tegi: esitas seda nn tibide, kaitseväe, “feministeeriumi” jne stiilis. Lõpuks kõlas küll ka Urmas Alenderi poolt sellele tekstile kirjutatud laul, mis Estonia hukkumise tõttu märgilise tähenduse sai, aga ikkagi: kas siis võib sellega eksperimenteerida või mitte? Nõukoja liige Märt Treier arvas, et mitte, mõned teised nõukodalased, Hainsalu kaasa arvatud, ei pidanud eksperimenteerimist aga üldse kohatuks. Õigupoolest sai Nõukoja laupäevastest tagasisideminutitest luulepäevade kahekümne kolmas lavastus, millele siinkirjutaja oleks meeleldi eripreemia andnud: nii ehe, siiras ja tuline oli kultuurikorüfeede vaidlus ning vastastikused torked läksid üha teravamaks ja vaimukamaks.
Lõppes suure teatriga
Oli ka neid lavastusi, millele üksmeelselt tunnustust jagati. Üks neist oli näiteks Kunda ühisgümnaasiumi kooliteatri lavastus “Maximini”, milles kõlasid Hainsalu poolt nn uue Eesti aja alguses kirjutatud ühiskonnakriitilised haikud ja luuletused, mis sobivad suisa tapva täpsusega ka praegustesse oludesse.
“Oleme selle lavastusega ka teistes koolides esinemas käinud,” ütles kundalaste juhendaja Natalie Neigla. “Õpetajadki on silmad suureks ajanud ja üllatunud, et ka sellised tabavad tekstid on tõesti olemas.”
Ka Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7. b klassi trupi “Punamütsike” pälvis üleüldise vaimustatud heakskiidu. Loomulikult on ka Hainsalu alusmaterjal ülivaimukas, aga Lianne Saage-Vahur ja tema noored näitlejad olid osanud sellest ka välja tuua kõik, mis välja toomist vääris. Rahvas naeris, nii et vats vappus, aga samas oli kõik nii maitsekas ja elegantne. Nii mõnegi telekanali ponnistajad-naljategijad tuleks Lianne ja Liblikapüüdja juurde kooli saata…
Kui arvestada, et “Maximini” ja “Punamütsike” olid luulepäevade kaks viimast lavastust, siis on selge, miks kogenud teatri- ja poliitikamees Jaak Allik ütles, et luulepäevad lõppesid suure teatriga.
Sotsiaalsed oskused
Tuntud teatrikriitik Margus Mikomägi tunnistas, et nägi “Tuulelastel” suisa uskumatut luuleteatri taset.
“Tahtmata gümnaasiumitruppide taset kuidagi allapoole kiskuda, tuleb tõdeda, et “Tuulelastel” oli huvitavam, kui novembrikuisel “Tähetunnil”.”
Ka Eesti Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer kinnitas, et luulelavastuste tase jätkab tõusu. Ent samas ei saa teatritegemisest tõusvat kasu ainult laval nähtu põhjal hinnata.
“Lisaks sellele, et tegeldakse väärttekstide ja näitekunstiga, harjutakse ka distsipliiniga ja arendatakse sotsiaalseid oskusi. Õpitakse olema üksteise suhtes tähelepanelikud ja hoolivad,” ütles Kristiina Oomer.
Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur oli loomulikult õnnelik ka Liblikapüüdja noorte võidetud laureaaditiitlite ja näitlejapreemiate (neid jätkus viiele tema õpilasele) üle, ent eelkõige tegi talle heameelt see, et Liblikapüüdja truppides on praegu emotsionaalselt väga ergas seltskond.
“Lapsed-noored tulevad mu mõtetega hästi kaasa. Proovid võivad seetõttu ka keerulised olla, aga “Tuulelastelt” said kõik oma hea emotsiooni kätte,” ütles Lianne Saage-Vahur.
LUULEPÄEVADE “TUULELAPSED 2018” LAUREAADID
* Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7. b klassi trupp – lavastus “Punamütsike”, lavastaja Lianne Saage-Vahur
* Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 9. klasside trupp – lavastus “Kui ma ükskord…”, lavastaja Lianne Saage-Vahur
* Viimsi keskkooli trupp Eksperiment – lavastus “Lumememme lugu”, lavastaja Külli Täht
* Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna Saksa gümnaasiumi ühistrupp KOKK – lavastus “Olla veel laps”, lavastaja Eva Kalbus
* Saaremaa ühisgümnaasiumi luuleteater Kreputlased – lavastus “Päike, süüta laulutuli!”, lavastaja Rita Ilves
* Kolga kooli trupp Kohal-olijad – lavastus “Stiiliharjutused”, lavastaja Terje Varul
* Kunda ühisgümnaasiumi kooliteater – lavastus “Maximini”, lavastaja Natalie Neigla.
Luulepäevadel anti välja ka rida näitleja- ja eripreemiaid. Nende kohta saab teavet MTÜ Tähetund kodulehelt tahetund.eu
RIINA MÄGI
