Kui otsida inimest, kes teab Eestis kõike või peaaegu kõike vanglatest, siis võiks selleks olla Jõgevamaalt pärit Andrus Kõre. Kambrielu talle vahetult tuttav siiski pole. Andrus Kõre on juhtinud Tartu vanglat, seotud ka Viru vanglaga ja korraldanud vangla väljaehitamist Lätis.
Tulevikuvanglate üle arutleb ta ka raamatus, millele on kaasautoriks. Oma teadmisi, oskusi ja võimeid on ta rakendanud mitmes teiseski juhtivas ametis nii riigi- kui ka erasektoris. Kinokunsti jäädvustas ta end teise maailmasõja-aegse Saksa ohvitseri kehastamisega.
Vaadates tagasi lapsepõlve, meenutab Andrus Kõre hea sõnaga tänast Carl Robert Jakobsoni nimelist Torma põhikooli. Ta osaleb aktiivselt Lionsi liikumises, kus ta on valitud ka kuberneriks, samuti panustab ta Kaitseliidu Jõgeva maleva tegevusse.
Kus ja kuidas möödus Jõgevamaal Teie lapsepõlv, millised olid suuremad kordaminekuid ja unistused?
Olen pere neljas laps kahe vanema õe ja venna järel. Viis aastat noorem on veel õde, kes elab siiani sünnikodu lähedal Jõgevamaal.
Elasime Rääbisel. Läheduses oli mitu järve. Sellest ka minu üks hobidest – kalal käimine.
Kord oli kinni püütud haug minust pikem ja kaalus üle seitsme kilo.
Varakult alustasin ka fotografeerimisega. Isa juhendamisel õppisin ära filmide ja piltide ilmutamise.
Sporti sai tehtud. Minule meeldisid rohkem pallimängud, talvel suusatamine.
Unistasin väiksena lendamisest. Isegi Tartu Lennuklubi purilennunduse kursused läbisin, aga praktilise osani ja lendama tookord ei lubatud. Sellest on kahju.
Kuidas hindate haridust, mille saite tänasest Carl Robert Jakobsoni nimelisest Torma põhikoolist?
Ikka positiivselt. Pühendunud õpetajad, edukad osalemised olümpiaadidel ja teiste koolidega mõõduvõtmistel. Nõo kooli edasi õppima läksid mitmed koolilõpetajad. Olen õpetajatele tänulik.
Millega Torma koolipoisiaastatel silma paistsite?
Kooli esindamist olümpiaadidel ma juba nimetasin. Koolis oli harrastuseks rahvatants, juhendas õpetaja Luule Lehemets, kes oli väga pühendunud õpetaja. Pääsesime lausa kahel korral osalema Eesti üld laulu- ja tantsupeole.
Kui tugev oli konkurss õppima asumiseks Nõo keskkooli?
Ikka oli. Kõiki vastu ei võetud, soovijaid oli rohkem kui õpilaskohti. Tulid ju Nõo kooli kandideerima parimad üle Eesti nii mandrilt kui ka saartelt.
Kuivõrd mõtlesite võimalusele omandada keskharidus Jõgeval, Põltsamaal, Mustvees?
Aus vastus, ega ei kaalunudki. Soovisin kindlasti ülikooli minna ja selleks keskkoolist hea põhja saada. Samuti soovitasid Torma õpetajad minna Nõo kooli kandideerima. Matemaatika oli üks minu lemmikainetest.
Teie kõrgharidustee on mitmekülgne. Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas õppimine ja ülikooli lõpetamine majandusküberneetikuna, majandusteaduse õpingud Saksamaal ja tänased õpingud Eesti maaülikooli tehnoloogiainstituudis. Milline annus on selles soovis teadmishimu ja uudishimu, kui palju pragmaatilist vajadust ühiskonnas läbi lüüa?
Väga hea küsimus. Arvan, et mõlemat, nii teadmis- kui ka uudishimu. Minu arvates vanus õppimiseks piire ei sea. Ilma pingutamata aga ei saa.
Kui vaadata ajakirjandusliku pilguga töövaldkondi, siis lugeja jaoks on kõige põnevam ehk vanglasüsteem: miks ja kuidas sellele elualale jõudsite?
Töökuulutus oli korduv. Mäletamist mööda oli kolmas konkurss. Olin endale uut väljakutset otsimas ja kandideerimist toetas ka pere. Personaliotsingufirma Fontes arvas, et olen sobiv kandidaat ja esitas minu taotluse justiitsministrile. Justiitsminister Märt Rask omalt poolt andis ülesande ehitada üles ja käivitada ajakohane kinnipidamisasutus ilma ajaloolise tausta ning tookordsete vanade vanglate subkultuurita. Meeskonna komplekteerimine ja koolitamine, õigemini koos värvatud töötajatega õppimine, andis igati positiivse tulemuse.
Milliseid teadmisi, oskusi ja isikuomadusi vanglasüsteemis töötamisel kõige olulisemaks peate?
Teadmisi saab omandada. Isikuomadustena kindlasti ausust ja kindlameelust, otsusekindlust, vastutusvõimet. Põhiline töö on aga inimestega. Vajalik on hea koostöö- ja suhtlemisoskus, konfliktide lahendamise ja enesekehtestamise oskused.
Juhi ülesandeks on toetada töötajate tegemisi, tagada sobilik töökeskkond. Vanglaametnikud omakorda aitavad seadusega pahuksisse läinud inimeste karistust sisukalt ellu viia.
Töötasite viis aastat Tartu vangla direktorina. Kuivõrd läks korda juhtida seda asutust nii, et vangidele oleks perspektiivikas karistus, kasvatuskeskkond, töötajatele arendav töökeskkond?
Vangla ei ole kasvatusasutus. Vanglas on lihtne reegel: kui vangla ei paku tegevust vangidele, leiavad vangid võimaluse leida tegevust vanglaametnikele.
Igasuguse vangidega tehtava töö eesmärk on taasühiskonnastamine, õiguskuulekale käitumisele suunamine. Sellega tegeleb kogu vangla. Esimesed aastad oli personalile suureks väljakutseks, enesetäiendamise ja õppimise aastad. Täna võib tagasi vaadates nentida, et saime hästi hakkama, seda tänu tõeliselt heale meeskonnale. Töö vanglas jätkub. Põgenemisi minu teada ei ole ette tulnud.
Üks põgenemiskatse siiski oli. Kas meenutaksite seda?
Oli. Mis vangla see muidu oleks, kui isegi katset põgeneda ei tehta.
Detsembri alguses 2004. aastal varajasel hommikutunnil avastati administratiivhoone katusel kaks ronivat inimest. Põgenemistee lõigati ära ja nii nad neljanda korruse katusele külma kätte kükitama jäid. Ja ei olnud nõus vabatahtlikult alla tulema. Olime sunnitud kasutama eriüksuse abi. Õnneks laskmiseks ei läinud. Aga ainult kopsupõletikuga vargapoistele see asi ei lõppenud. Teo eest tuli vastu võtta karistus. Mehed olid eeluurimise all süüdistatuna varguses. Lõhkusid kambri akna, varjatult olid läbi viilinud trellid, teiselt korrusel aknast alla läinud ja nii see oli.
Millise panuse olete andnud Läti vanglasüsteemile?
Läti vanglasüsteemi arengusse kaasa aitamine on olnud minu südameasi aastast 2002.
2016. aasta lõpus andsime üle projekti Liepajasse tänapäevase vanglakompleksi ehitamiseks, kuid kahjuks naabrid ei ole veel ehitama hakanud.
Olete möödunud aastal ilmunud raamatu „Tallinna Vangla 2025–2026“ kaasautor. Millest on see raamat, kellele kirjutatud ning miks?
Raamatus on kirjeldatud lähituleviku vanglat, kus klaarivad arveid tülli pööranud maffiagrupeeringu number üks ja kaks. Tüli püüavad ohjata Tallinna vangla töötajad, kellel pole esialgu aimu, kelle vahel sõda käib. Raamatust saab aimu, milline võiks olla vangla tehnoloogiline lähitulevik uute nutikade lahendustega.
Kui sageli on tulnud vangidega vahetult suhelda? Millised on suuremad ohud vanglatöötaja ja vangi suhtlemisel?
Vahetu ametialane suhtlemine vangidega on vangla juhile tavapärane ja ka töös vajalik.
Vanglatöötajatele on ohuks eelkõige vägivallatsevad vangid. Õnneks ei ole intsidente väga sageli.
Kas on olemas inimesi, keda vangla kunagi ümber ei kasvata ja nad satuvad sinna paratamatult tagasi?
Muidugi on. Vangla pole koht, kus ümber kasvada, vanglas kantakse karistust. On inimesi, keda paneb karistuse kandmine mõtlema ja ta teeb oma elus korrektiivid, aga on inimesi, keda see kunagi ei muuda. Kindlasti on palju ka selliseid kinnipeetavaid, kes vajaksid karistamise asemel või sellega koos meditsiinilist abi.
Mis viis teid Gruusia piirile?
Juhtisin Eesti ekspertide töörühma, mille ülesanne oli hinnata Gruusia piiripunktide olukorda, vastavust Euroopa Liidu normidele ja esitada kõiki nõudeid arvestades pilootprojektina piiripunkti projekteerimise tingimused koos tehnoloogilise näidislahendusega.
Milline oli siis Gruusias üldpoliitiline olukord, suhted Venemaaga, suhtumine eestlastesse?
Venemaa agressioonist oli möödas napilt aasta. Riik oli suurtes muutustes, avalikku sektorit reformiti ja kuulutati demokraatliku riigi kindlale teele juhtimisest. Suhted Venemaaga olid arusaadavalt ebasõbralikud. Eestlastesse suhtuti väga sõbralikult, lugupidavalt. Gruusia köök on super.
Mida grusiinidest kui rahvusest arvate?
Väga sõbralikud ja külalislahked. Koostöö sujus samuti hästi. Jah, olen siiani mõne inimesega kontaktis sõpradena. Nemad on samuti saanud Eestit külastada.
Ekstreemsed olukorrad tekitavad stressi, kui hästi seda talute?
Mu abikaasa tavatseb öelda, et kui kõik on rutiine ja rahulik, siis ma muutun rahutuks. Ju mulle sobib stress ja muutuvad olukorrad, tunnen ennast siis paremini tegutsedes. Muidugi aastatega on seda rutiinitaluvust ja rahuvajadust kõvasti juurde tulnud.
Milliste objektidega puutusite kokku riigi kinnisvara süsteemis töötades? Kui kerge või raske on üldse riigil oma vara hea peremees olla?
Minu põhiline valdkond olid vanglad ja arestimajad Eestis ja Eesti poolse toetusena Lätis. Osalesin veel projektis „Koolid korda“.
Minu vastutada oli meeskond, kelle ülesandeks oli kvoodirahade investeerimise koordineerimine. Üle 170 miljoni euro ja 543 avaliku sektori hoones tehti väiksemaid või suuremaid energiasäästu tagavaid ehitustöid. CO2 kvoodimüügi tulu oli eeskätt mõeldud hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures oli tarvis projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Eesmärk oli tööde tulemusena vähendada energiatarbimist, sellest tulenevalt õhku paisatava CO2 hulka.
Minu arvates on aja jooksul riik kinnisvara kohapealt muutunud paremaks peremeheks.
Kas Teie huviorbiidis on olnud ka riigi kinnisvara Jõgevamaal? Kas Jõgevamaal tegelesite Jõgevamaa riigigümnaasiumi ja Torma lasteaia hoonega? Mis probleeme tuli nendega seoses lahendada?
Esimese objektina kvoodirahade eest valmiski Torma Linnutaja lasteaia objekt. Tööde käigus soojustati ja viimistleti lasteaiahoone sokkel, välisseinad, samuti sai maja uued karniisi- ja aknaplekid.
Jõgevamaa suurim investeering tuli tookord Jõgeva gümnaasiumi rekonstrueerimistöödeks. Rahastamisel kasutati kooliinvesteeringute programmi „Koolid korda“ vahendeid ja saastekvootide müügitulust laekunud raha. Veel mitmed objektid said oma osa.
Kas oskate oma põhjalike kogemuste põhjal öelda, kas ja kuidas suudab Eesti ühiskond välja tulla koroonakriisist?
Ikka suudab, kuhu meil pääsu. Veel mõned kuud kannatlikkust, eriti hoolivust ja aasta lõpuga oleme raskemad ajad seljatanud. Me oleme ju eestlased – mida kõike me sugupõlvede viisi üle pole elanud, ei suru meid põlvili ka see koroona. Ettevaatlik tuleb muidugi olla. Eks need eellased, kes mammutit nähes pigem koopasügavusse varjusid ja seal oma odaotsi kiviga poleerisid, jäid ju ka tervemaks kui need, kes oma jõudu ülehinnates mammuti poole tormasid. Kõike tundmatut tasub uurida ja tundma õppida enne kui talle vastu astuda.
Kuidas läheb Silikaat Grupil, milles töötate praegu? Mis on üldse selle firma tegevusvaldkond?
Varasemalt prognoositud tulu küll ei saavutatud, aga aasta lõpetati positiivse tulemusega.
Lisaks valmisid möödunud aastal mitmed arendusprojektid.
Märtsikuus avati Tallinnas uus Väike-Järve ärikeskus. Maikuus andsime käiku Põhja-Sakala vallas Koksveres energiasäästliku 11 korteriga elamu põllumajandusettevõtete töötajate elutingimuste parendamiseks maal. Sel aastal on plaanis jätkata investeerimistegevust eelkõige põllumajandusse ja ka uude Silikaadi tehnoparki.
Mida on Teile andnud pühendumine Lionsi liikumisse? Mida meenutaksite Eesti Lionsi piirkonna kuberneriaastatest 2013–2014?
Midagi omaltpoolt ühiskonnale anda, oma nõu ja jõuga abivajajaid aidata tekitab alati hea tunde. Selleks ka Lionsi liikumine loodud on. Üksinda jääb jõud nõrgaks, seepärast on klubikaaslastega ja teiste klubidega üle Eesti päris palju ära suudetud teha.
Kas võib mõni sõna koostööst Jõgevamaa Lionsi klubidega oma kuberneri ajal. Kui midagi meenub?
Meenuvad heateo päeva raames Jõgeva ja Põltsamaa lionide tegemised. LC Jõgeva abi MTÜ Jõgeva Perekeskuse mängutoale Kraaksupesa. Heakorratööd ja liumäe paigaldamine.
Olete saanud end proovile panna ka filminäitlejana. Kus ja kuidas see juhtus?
Näitlemisest on asi kaugel, pigem osalemine. Selline õnnelik juhus oli küll. 1986. aastal Taga-Karpaatides. Sõjaväeosast valiti poisse Mosfilmi filmi „Aktsia“ (1987) võtetele. Mind valiti ohvitseri osa täitma. Mitu päeva võtteplatsil olid väga huvitavad. Hobi korras fotograafina õnnestus ka mõned võtted teha.
Kuidas Teist sai Kaitseliidu Jõgeva maleva toetajaliige?
Jõgeva maleva tegemistega olin kursis ja üheksakümnendate keskel pakkusin omalt poolt materiaalset tuge malevale toimetulekuks. Tehti ettepanek malevaga liituda. Õige otsus. Vajadusel olen valmis olema abiks. Pronksiööde ajal oli selleks ka võimalus. Jõgeva malev oli oma meestega Ida-Virumaal õiguskorra kaitsmisel toeks.
Kui sageli jõuate Jõgevamaale, mida arvate siinsetest toimetamisest ja tegemistest?
Mu isa ja ema on maetud Lohusuusse, neile käin ikka tere ütlemas. Nii mul kui ka abikaasal on Jõgevamaa sugulastega kaetud, nii et side on üsna tugevalt olemas.
Väga meeldib, kuidas Mustvee muutub – loodetavasti saab sellest vahepeal üsna õnnetus seisus olnud linnakesest jälle see mõnus kuurortlinn oma suurte laatade ja suveaiakontsertidega, mida lapsepõlvest mäletan.
Ja viimane küsimus, ennekõike lugeja intrigeerimiseks, kas Jõgevamaal võiks olla Tartu või Viru vangla filiaal?
Mõtetega võib mängida. Minu arvates aga praktiline vajadus selleks puudub. Eesti on enda kinnipidamisasutuste maastiku lõpuni reforminud. Vangide arv kinnipidamiskohtades on sujuvas langustrendis ja uute kohtade järele vajadus puudub. Küll aga võiksid igas maakonnakeskuses olla avavanglad, kus kergema karistuse kandjad saaksid jätkata tööl käimist, nii et neil ei kaoks ära side kodu ja perega.
ANDRUS KÕRE
Sündinud 26. oktoobril 1966
Haridus
2018 Eesti Maaülikool Tehnikainstituut, tehnika ja tehnoloogia
2006–2010 Tartu Ülikool avatud ülikool, Õigusteaduskond, lõpetamata
1997-2000 Tartu Ülikool Avatud Ülikool, MBA, lõpetamata
1985-1992 Tartu Ülikool Majandusküberneetika
1990-1991 Eichstadti Ülikool Saksamaa, majandusteaduskond
1982-1985 Nõo keskkool, matemaatika-füüsika
Töö
2018 AS Silikaat Kinnisvara tegevjuht
2016–2018 AS Andmevara Juhataja, juhatuse liige
2014–2018 Andmevara SRL direktor
2014–2016 AS Andmevara juhataja, juhatuse liige
2006–2016 Riigi Kinnisvara AS (RKAS), projektidirektor
2001–2006 Tartu Vangla, direktor
JAAN LUKAS
