2013. aastal juhtus Jõgevamaal 65 tööõnnetust, neist 19 puhul sai töötaja raske kehavigastuse. Üks tööõnnetus lõppes töötaja surmaga.
2012. aastaga võrreldes oli õnnetusi 17 võrra vähem, samas ei hukkunud 2012. aastal tööõnnetustes ühtki inimest, küll aga lõppes möödunud aastal üks taoline õnnetus surmaga. See toimus liikluses.
Raskeid õnnetusi enim puidutööstuses
Rasketest tööõnnetustest seitse juhtus ettevõtetes, mis tegelevad puidu töötlemisega. Põllumajanduses registreeriti mullu kolm, riigihalduse sektoris ja hariduses kaks rasket tööõnnetust. Teedeehituses, toiduainetetööstuses, keemiatööstuses, transpordiettevõttes ja päästeametis leidis igas aset üks raskete tagajärgedega tööõnnetus.
Ka käesoleval aastal on Jõgevamaal juba üks raske tööõnnetus toimunud. Puidutööstuses asus tõstukijuht teisaldama laminaatplaatide pakke, et saada nende tagant kätte vajaminevat materjali. Järjekordse plaatidepaki (pakis 36 plaati mõõduga 1,8×2,7 m) tõstmisel takerdus üks pakk teise taha ja libises tõstuki haaratsilt otsa peale püstiselt maha. Töötaja väljus tõstukist ja hakkas käsitsi plaate eemaldama ning selle tegevuse juures vajus pakk tema jalgadele. Iseseisvalt mees selle alt enam välja ei saanud, teda pidid aitama päästjad.
Möödunud aastal tuvastati Jõgevamaal 452 tööohutus- ja töötervishoiualast rikkumist.
Põhilised rikkumised on seotud töökoha ja töövahendi määruse täitmisega. Samuti eksitakse töökorralduslikus valdkonnas.
Kaablid jalus, liikumisteed materjale täis
Kontrollimiste käigus selgus, et paraku pole kõigis ettevõtetes töökohale esitatavaid nõudeid täidetud. Tihti on liikumisteedel ajutised juhtmed, kaablid või ladustatud materjalid, mille tõttu töötajad võivad komistada. Nii ongi kukkumine samal tasapinnal üks sagedamini esinevaid tööõnnetuse põhjusi.
Nii mõneski töökeskkonnas ei ole töökoht piisavalt valgustatud või ei ole tööruumis tagatud küllaldane õhuvahetus. Kui töökohal esineb oht, et võõrkeha või kemikaal võib silma sattuda, peab kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas paiknema silmadušš. Kahjuks on nende seadmetega varustatud vähesed töökohad.
Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab vahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriskide optimaalseks vähendamiseks. Ka selle nõude täitmisega on probleeme.
Puuduvad ohutusjuhendid
Tihti on tööandjatel koostamata ja kinnitamata ohutusjuhend konkreetse töövahendiga töötamiseks. Ohutusjuhend võib isegi olemas olla, aga selle koostamisel ei ole tööandja arvestanud valmistajatehase poolt antud kasutusjuhendiga. Samuti ei ole töövahendite juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised nii mõneski ettevõttes hästi nähtavad ega asjakohaselt märgistatud. Veel hullem, kui märgistus on kas kulunud või päris määrdunud.
Paraku ei ole igas ettevõttes töövahendite juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadiste funktsioonid arusaadavad ja üheselt mõistetavad, sest nende märgistus on võõrkeelne. Sellises ettevõttes põhjendab tööandja, et pingioperaator valdab võõrkeelt ja saab kõigest aru. Paraku ei pruugi töötajal ohuolukorras kiiresti meenuda, mida nüüd tegema peab. Sellistes olukordades on toimunud nii mõnedki rasked tööõnnetused.
2013. aastal keelati Jõgevamaa ettevõtetes 47 töövahendi kasutamine. Põhiliselt olid mitmesugustel puidutöötlemismasinatel eemaldatud kaitseseadised, saagidel puudusid suundnoad, kardaanide kaitsekatted puudusid või olid purunenud, redelid amortiseerunud jne. 18 korral töö peatati, sest kõrgustes töötamisel ei kasutatud turvavarustust, töötati tellingutel ilma kaitsekiivriteta, tellingutel puudusid osaliselt piirded jms.
i
VALENTINA SOONE, tööinspektsiooni töökaitseinspektor
