|
|
Laupäeval Teeme ära! talgupäevast võttis enamikus paikades osa rohkem inimesi, kui oli registreerinud internetilehel. Tõrvatilgaks korrastusaktsiooni juures jäi asjaolu, et tublid talgulised pidid palju tegelema hoolimatute inimeste tegude tagajärgede likvideerimisega. |
<p align=”justify” />
Hea meel oli tõdeda, et väga paljudes talgupaikades tuli tööle rohkem inimesi, kui registreeris. Paljud ei pidanud vajalikuks internetis enda nime kirja panekut, sest nende meelest oli tähtis ikkagi reaalne osavõtt, mitte numbrid kusagil tabelis.
Vaimastvere talgutele registreeris end veidi vähem kui kümme inimest, kuid reaalselt lõid tööle kaasa umbes paarkümmend talgulist. Kolme ja poole tunniga tehti korda teeääred, riisuti kokku lehed ja oksad ning korjati ära maha visatud prügi. Plaan oli laiali ajada ka võrguplatsile toodud liivakoorem, kuid kohapeal selgus, et koorem oli käsitsi vedamiseks ikkagi talguliste jaoks üle jõu käiv ettevõtmine.
Siiski lubas Vaimastvere Agro juhataja Jaanus Teras saata lähiajal platsile liiva laiali lükkamiseks traktori. Samas said tööde tegemisel kaasa lüüa ka kõige pisemad külaelanikud, kes tegelesid liivahunnikust kivide välja nokkimisega.
Hunnik süstlaid ja ulukite koljud
Kurb oli talgute juures asjaolu, et palju tuli tegeleda huligaanide töö likvideerimisega. Vaimastveres pidid talgulised kokku pühkima bussijaama juures suure hunniku klaasikilde. Nimelt oli nädalajagu tagasi kellegi kuri käsi bussipaviljoni klaasseinad puruks visanud. Kärde mäel avanes talgulistele nukker vaatepilt, kus parkimisplatsi juures asuvate puhkemajade taha oli maha visatud suur kogus prügi, mille hulgas ka meeletu kogus süstlaid. Talgulised ei osanud seda vaatepilti kuidagi kommenteerida. “Kes toob parklasse sellise koguse süstlaid – narkomaanid või loomatohtrid?” kõlas küsimus Kärde külaseltsi Facebook’i lehel.
Anna Haava nimelise Pala kooli viienda ja kuuenda klassi õpilased ning õpetaja Merle Müür tegid talgutöid koolimaja lähedal asuvatel metsaradadel. “Nad koristasid sealt ära piisavalt palju õllepurke, kilekotte, toidupakendeid ja muudki prahti, mida seenelised ja marjulised olid möödunud suvel ja sügisel maha jätnud. Lapsed olid niisuguse hoolimatuse peale sedavõrd pahased, et lubasid looduse reostamisest koguni ajalehes kirjutada,” ütles kooli direktor Malle Weinrauch.
Koolijuht rääkis, et talgulised leidsid metsaradadelt ka mõned ulukite koljud. Kuremaa asulas korraldati korraga lausa kahed talgud. Kuremaa mõisapargis ja keskasulas tegeles lehtede riisumise ja okste põletamisega vähemalt poolsada talgulist. Kümmekond inimest tegutsesid lossi taga asuva valitsejamaja ümbruse korrastamisega. Noorim talguline oli seal vaid kolmenädalane. Tema küll tööd ei teinud vaid nautis ilusat ilma vankris magades. Värske õhk ja talgutöö vaim pidi töötajate sõnutsi väikesele ilmakodanikule hästi mõjuma.
Pisikesi talgulisi leidus ka Laiusel, kus korrastati kiriku parki. Seal oli kahekümne koristaja seas ka paari kuune talguline, kes veel reha käes hoida ei jõudnud, kuid oli töö käigu jälgimisega ka väga rahul. Laiuse talgujuht Leina Kreek sõnas, et ta ei oodanud sedavõrd aktiivset osavõttu. “Meie talgutel löövad kaasa ka neli kodutütart ning talgusupi valmimise eest vastutab naiskodukaitse,” rääkis Leina Kreek.
Põltsamaale tuldi koristama lausa pealinnast
Üks tõsisemaid talgute läbi viimise kohti on Põltsamaal alati olnud Sõpruse park. Sealse talgupäeva juht Põltsamaa linnavolikogu liige Guido Pook lausus, et talgutel osaleb 24 inimest. Talgujuhi sõnul keskendutakse sellel päeval ikkagi töö tegemisele ja mingit suuremat tseremooniat sealse Teeme ära! kampaaniaga ei kaasne. Pargi rajaja Ants Paju poeg Andres Paju oli kohal koos kümnekonna inimesega Tallinnast.
Pealinnast Põltsamaale heakorratöid tegema tulnud Seido Kalamees ütles, et Ants Paju oli tema hea sõber juba väga kaugest ajast ja seetõttu polnudki tarvis talle otsest kutset Põltsamaale sõitmiseks esitada. “Me tulime siia kümne liikmelise seltskonnaga austusest Ants Paju elutöö vastu. Tahame tema algatatud ettevõtmist säilitada ja edasi arendada. Olgugi et ka Tallinnas on neid kohti piisavalt, kus selle kampaania raames kaasa saaks lüüa, oli minu kindle eesmärk just siia Põltsamaa Sõpruse parki talgutele tulla,” rääkis Seido Kalamees.
Lustiveres oli talgupäeval käsil väikese jalgtee rajamine, kus olid käed külge löönud mitmed kohalikud noored Lustivere kultuurimaja juhataja Vello Pelisaare juhendamisel. See teelõik aitab kohalikel inimestel, kes seal jalgsi, lapsevankritega, jalgratastega, ruladega või ka ratastoolis liiguvad, senisest oluliselt ohutumalt liigelda. Materjal selle jalgtee rajamiseks varuti juba möödunud sügisel.
Vello Pelisaar lausus, et nad võtsid selle teelõigu rajamise ette külarahva tungival soovil ja kohalike inimeste poolt on see pikisilmi oodatud objekt.
i
EILI ARULA
JAAN LUKAS
TOOMAS REINPÕLD
