«Juba sajandeid tagasi pandi tähele, et endised soolakaevandused ja karstikoopad mõjusid tervistavalt kopsuhaigetele. Esimene uurimus soolatolmu efektist tehti 19. sajandil Poolas. Leiti, et soolakaevanduse töötajad ei haigestunud kapsuhaigustesse. Ravi eesmärgil hakati soola ehk halokambreid kasutama alates 1980. aastatest. Eestis avati esimesed soolakambrid kuus aastat tagasi sanatooriumites,» ütles soolakambris patsiente teenindav Sirje Arand.
Tema sõnul aitab ravi soolakambris siis, kui vaevavad astma, krooniline bronhiit, ülemiste hingamisteede põletikud, põskkoopa põletikud, krooniline nohu, köha, kurgumandlite põletikud, nahahaigused- ekseemid. Soolaravi aitab ka närvisüsteemi ebastabiilsuse, stressi, unetuse ja ärevuse vastu.
Jõgeva soolakambris on kuus lamamistooli. Kambris kasutatav sool on pärit Ukraina kaevandustest.
«Soolakambris müriseb generaator, mis pihustab ruumi imepeent kuiva soola aerosooli. Millal ja kui palju soola vaja on sellest annavad teada seintes asuvad andurid. Kui soolaosaleste hulk hakkab vähemaks jääma, lülitub aparaat sisse ja ruum täitub uue portsu silmale nähtamatu soolaga,« rääkis Arand.
«Hea, et sotsiaalkeskusel Elukaar tekkis võimalus rentida üks ruumidest ettevõtjatele, kelle pakutav teenus on inimeste tervise huvides,» lausus sotsiaalkeskuse juhataja Kalle Piikskoppel.
JAAN LUKAS
