Metsloomi vaktsineeritakse suukaudselt: kolmelt väikelennukilt külvatakse spetsiaalseid vaktsiini sisaldavaid peibutussöötasid. Vaktsiinipala koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, mille sisse on peidetud kapsel marutaudivaktsiiniga.
Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Arbo Kepp ütles, et sel sügisel külvatakse suukaudset marutaudivaktsiini Jõgevamaa aladel 839 ruutkilomeetrile ning kogu maakond sellega kaetud ei saa. Lennukid liiguvad Paidest Põltsamaale ning jõuavad välja Mustveesse. Jõgevamaal on piirideks Põltsamaa-Jõgeva ning Jõgeva-Mustvee maanteed ning Peipsi rannik. Peibutussööta ei külvata sõiduteedele, asulatesse, karjakoplitesse ega veekogudesse.
Külvamist alustati Hiiu- ja Saaremaalt ning liigutakse ühtlase joonena üle mandri kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni. Külvamise piiridena kasutatakse ära looduslikke barjääre, et vaktsineerimata loomad ei puutuks kokku vaktsineeritutega. Lisaks Jõgevamaa aladele külvatakse vaktsiini Saaremaale, Hiiumaale, Muhu ja Vormsi saarele, Raplamaale, Ida-Virumaale ning suurele osale Pärnu- ja Järvamaast.
Tänavusügisene vaktsiini külvamine läheb kokku maksma 866 000 eurot, millest 500 000 on saadud Euroopa Liidu struktuurfondidest ning ülejäänut finantseerib Eesti riik.
Suukaudse vaktsineerimise programmi eesmärgiks on likvideerida edaspidi marutaud kogu Eestis. Kepi sõnul on seni suukaudset vaktsineerimist edukalt kasutatud mitmetes lääneriikides, nii on marutaudivabaks muudetud näiteks Soome, ?veits, Belgias, Itaalia ja mitmed teised riigid. Mõnedes maades, näiteks Soomes, vaktsineeritakse piiriäärseid alasid, et takistada marutaudi levikut nendest riikidest, kus see haigus veel likvideeritud ei ole.
Kogu Eesti loodetakse vaktsineerida järgmise aasta kevadeks, kui selleks vahendeid jätkub.
Edaspidi tuleks vaktsiinipalasid külvata kaks korda aastas ? kevadel ja sügisel, niikaua kuni marutaudijuhte enam ei esine. Pärast seda jätkatakse vaktsineerimist Läti ja Venemaaga piirnevatel aladel 30-50 kilomeetri ulatuses seni, kuni ka need riigid marutaudist lahti saavad.
Eelkõige soovitakse vaktsineerida rebased ja kährikud kui peamised marutaudi looduslikud levitajad ja edasikandjad. Igale ruutkilomeetrile külvatakse 20 vaktsiinipala, mis peaks olema piisav. Vaktsineerimise tõhusust kontrollitakse jahimeeste abiga: Jõgevamaal lastakse maha 34 rebast ja 33 kährikut, keda laboratoorselt kontrollitakse. Arbo Kepi sõnul sisaldab vaktsiin markerainet ja nii tehakse tapetud ulukite hammaste järgi kindlaks, kas nad on vaktsiini söönud. Vaktsineeritud ulukeid hakatakse küttima umbes kuu aja pärast, selleks sõlmitakse lepingud jahisektsioonidega.
Veterinaar- ja Toiduamet hoiatab, et kui keegi leiab vaktsiinipala, tuleb see puutumatult täpselt sinnasamasse jätta. Kui juhtub, et vaktsiin on sattunud haavale, nahale, silma või suhu, tuleb seda piirkonda rohke vee ja seebiga pesta ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise täpsed kuupäevad antakse inimestele vahetult enne selle algust raadio kaudu teada. Vaktsiini külvamise ajal ja ka mõned päevad pärast seda tuleb koduloomad selles piirkonnas hoida sisehoovides. Vaktsiin ei ole koduloomale otseselt eluohtlik, kuid võib siiski nende tervist kahjustada.
EVA KLAAS
