Märtsi lõpus allkirjastati Jõgeva linnavalitsuses naabrivalve koostööleping. Tegemist on esimese naabrivalve piirkonnaga Jõgeva linnas, kuhu on koondunud 21 leibkonda Rohu, Põllu ja Laialt tänavalt ning lisaks ka lasteaed Rohutirts.
Sektori vanem Rein Kaste on ammu naabrivalvega liitumise peale mõelnud, nüüd sai see lõpuks tehtud.
Koostöös naabrite ja politseiga soovitakse oma kodukanti turvalisena hoida. Piirkonda kaasati ka lähedalasuv lasteaed, kus naabrite abi vajatakse eelkõige õhtusel-öisel ajal, kui lasteaia personali enam majas ei ole.
Rohu-Põllu sektor on käesoleval aastal 18nes uus naabrivalve piirkond Eestis. Eesti Naabrivalve tegevusi Jõgevamaal toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Naabrivalve aitab elanike ühistegevuse ja partnerite koostöö kaudu tõsta turvalisust piirkonnas, ennetada kuritegude toimepanemist ning tagada korrarikkumiste ennetamiseks vajaliku informatsiooni jõudmise naabrite ja korda tagavate asutusteni. Kokku on täna Eestis 373 naabrivalve piirkonda. Jõgevamaal tegutseb kaks sektorit, mis hõlmavad ca 30 leibkonda.
Naabrivalve sektori asutamisel allkirjastatakse neljapoolne koostööleping, mille osapoolteks on elanikud, kohalik omavalitsus, politsei ja MTÜ Eesti Naabrivalve.
Enne millegi juhtumist mõeldakse, et oleme ju naabrid, tunneme ja teame üksteist niigi. Aga tegelikult selgub, et kontaktandmeid ei ole ning reaalselt ühendust naabritega saada ei ole võimalik. Kõige olulisem sektori toimimisel ongi info liikumine nii sektori sees kui väljapoole. Iga naaber saab põhjaliku infomapi, mis sisaldab nii kõigi naabrite kontakte (nimi, aadress, e-post, auto andmed, telefoninumber jne) kui muid vajalikke andmeid (politsei, konstaablite, kohaliku omavalitsuse kontakte), samuti üldist infot oma turvalisuse tagamise võimaluste kohta. Sektor tähistatakse plakatitega, et anda ka väljapoole sõnum piirkonna aktiivsest jälgimisest.
Naabrivalve sektorid on väga erinevad. Tavalises sektoris on elu rahulik, info liigub, inimesed peavad oma ümbrust silmas. On sektoreid, kus toimuvad regulaarsed kokkusaamised, tehakse oma infoliste, koolitusi, toimub aktiivne kogukonnatöö. Sektorid tegelevad ka liiklusprobleemidega – kihutamine elurajoonis, ühesuunalistel tänavatel vastassuunas lühemat teed otsivad autojuhid jne. Mõnes sektoris on sisse seatud ka patrullid – Viljandis, Maardus, Käesalus. Inimesed tunnevad end turvalisemalt, kui keegi ümbruskonnas kasvõi ühe tiiru teeb. Patrull kannab naabrivalve vesti ning tema ülesandeks on olla silmad ja kõrvad ning vajadusel info õigesse kohta edasi anda. Lühiajaliselt on patrullid tegutsenud paljudes sektorites, kui mõni erakorraline sündmus selleks põhjuse on andnud. Paljudes sektorites ei ole tegemist mitte niivõrd turvaprobleemide, kuivõrd heakorraprobleemidega. Teada on juhtum Nõmmelt, kus metsa alla visati prügi. Elanikud helistasid politseisse, reostaja saadi kätte ning pidi ümbruses oleva prügi üles korjama ja õigesse kohta viima. Lisainfot naabrivalve kohta saab ühingu koduleheküljelt www.naabrivalve.ee
iii
INDREK RANDMA, MTÜ Eesti Naabrivalve Jõgevamaa projektijuht
