Maakond vaatas eelmisel nädalal tulevikku, Jõgevamaa arengustrateegiat tutvustanud konverentsil vaeti, milline on meie maakond täna ja mida soovime tulevikus saavutada.
Varem pole maakonnal arengustrateegiat olnud, olime ainuke maakond, kellel see puudus. Koostamisega soovime kaardistada praeguse olukorra, näidata, millised me oleme ja kus võrreldes teistega asume. Loodan, et strateegia aitab meil kõigil, aga eelkõige omavalitsusjuhtidel, haridustöötajatel ja teistel maakonna tuleviku üle otsustajatel teadvustada, et asjad pole kiita, kuid nende parandamine sõltub suurel määral meist endist. Probleeme on teistelgi. Meie tegemiste vastu tuntakse huvi, seda näitab muu hulgas asjaolu, et arengukonverentsil oli kohal mitu Riigikogu liiget ja pooled Eesti maavanematest. Kokku osales konverentsil 196 registreeritud inimest lähemalt ja kaugemalt.
Linnatäis inimesi vähem
Kümne aastaga on Jõgevamaa elanikkond vähenenud kaheksandiku võrra. See on rohkem kui 5000 inimest, peaaegu sama palju kui maakonnakeskuses elanikke.
Ühest küljest võime rõõmustada: töötute hulk on meil väiksem kui teistes maakondades. Teisalt: keskmine sissetulek inimese kohta on Eesti üks madalamaid, mis soodustab töökohtade otsimist kaugemalt. Oleme liiga ühekülgse, põllumajandussuunitlusega regioon. Elanikkonna väljaränne, seda just noorema põlvkonna osas, ja elanikkonna keskmise vanuse tõus on viinud meid olukorrani, kus tööjõuturule lisandub vähem inimesi, kui sealt lahkub.
Maakonna areng sõltub olulisel määral suuremate keskuste omavahelisest koostööst ning regionaalse keskuse Tartu pakutavate võimaluste ärakasutamisest. Meie maakond on haldus-territoriaalselt liialt killustatud ning võimekuse suurendamiseks on vajalik omavalitsusüksuste koostöö suuremate keskuste ümber.
Hariduse valikud tähtsaimad
Olulisim väljakutse maakonna jaoks lähikümnendil on koolivõrgu ümberkorraldamine vastavalt õpilaste arvu muutumisele (loe: kiirele vähenemisele) ja maakonna tasakaalustatud arengu ülesandele. Meie koolides antav haridus peab olema selline, mis võimaldab ellu astuda võrdsetes tingimustes riigi teistes piirkondades kooli lõpetanutega.
Siinkohal võiks mainida, et ettevalmistamisel on uudne huvitav projekt, kuidas paremini ja efektiivsemalt teadmisi omanda. Selle plaani elluviimine võib oluliselt mõjutada meie noorte õpivõimekust.
Kui vaatame maakonna arengustrateegia tegevuskava, siis võib tõdeda, et liialt suure osa haaravad enda alla kohaliku tähtsusega tegevused. Ühistegevusi, mis ületaksid omavalitsuste ja maakonnagi piire, on vähem.
Elame ajal, kus meie arengut on toetanud ja toetavad edaspidigi jõudsalt nii riigi regionaaltoetused kui Euroopa tõukefondide raha, kuid nagu strateegias tõdetakse, esineb oht, et regionaalarengu toetuste abil arendatakse maakonnas välja üledimensioneeritud sotsiaalne infrastruktuur. Investeerides tuleb lähtuda mitte hetkeemotsioonidest lähtudes, vaid tuleviku vajadusi arvestades.
Konverentsi lõpudiskussioonis jäi kõlama kriitika avaliku sektori kohta. Ajakirjandusest on jäänud tavakodanikule mulje, et kogu avalik sektor on ametnikud, kelle üle ironiseerimine tundub kindla peale minekuna. Kui küsisin aga ühe kriitiku, tuntud ettevõtja käest, kas on vaja vähendada pedagoogide, meditsiinitöötajate või politseinike arvu, siis kõlas vastus eitavalt. Peame meeles pidama, et omavalitsustes moodustavad need päris-ametnikud vaid kümme protsenti kõigist kohalikust eelarvest palka saavatest inimestest.
Haldusreform paberil või peades?
Juba viisteist aastat on kõlanud hüüatusi haldusreformi vajalikkusest. Näen esmajoones vajadust piiride kaotamiseks meie endi peades. Alles siis on võimalik astuda järgmine samm. Omavalitsuste piirid tuleb kõige lähemas tulevikus ületada maakonna hariduse ja ühistranspordi tuleviku kavandamisel, nutikate investeeringute meelitamises, uute töökohtade loomises. Selleks pole kusagilt ülalt mahahüütud haldusreformi või värviliste kaartide joonistamise järele mingit vajadust, alustada saab kohe.
Soovin maavanemana, et kõigil meie inimestel oleks siin hea elada, nad leiaksid endale tegevust, näeksid arenguvõimalusi nii endale kui oma lastele, oleksid oma kodukoha üle uhked. Kalevipoja jõule ja kuninglikule väärikusele siili nutikuse lisamine aitab meil paremat tulevikku luua. Meenutan arengustrateegia koostanud Rivo Noorkõivu, kes maakonna hetkeseisu iseloomustades tsiteeris üsna otsekoheselt Lennart Merit: “Olukord on s…, kuid see on meie tuleviku väetis“.
Tänane Jõgevamaa vajab arenguks head omavalitsuste vahelist koostöötahet, ühiseid ja kooskõlastatud tegevusi avaliku sektori teenuse pakkumisel, tulubaasi, mis võimaldab omavalitsustele pandud kohustuste täitmist, riigipoolsete abimeetmete rakendamist majanduse elavdamiseks, ettevõtlikke inimesi, uusi ettevõtteid ning olemasolevate ettevõtete jätkusuutlikkust. Edukad ettevõtted suurendavad Eesti riigi üldist ja piirkondlikku konkurentsivõimet, tootlikkust ning loovad juurde uusi töökohti.
Arengukonverentsil tõime maakonna arengustrateegia aastani 2020 avalikkuse ette. Järgneb kuuajaline paranduste ja täienduste tegemine. Kõik materjalid on leitavad maakonna kodulehelt internetis www.jogevamv.ee. Ootan maakonna elanikke aktiivselt arvamust avaldama, sest ükskõiksus või tänitamine on halvim, mida me teha võime.
i
VIKTOR SVJATÕSEV, maavanem
