Neljapäevast tänaseni anti Tartus taas võim maameeste kätte, sest järjekordne Maamess lõi oma tuntud suuruses. Veel enne messinädalavahetuse ametlikku avamist olid parklad autosid täis ning inimeste saba kaugustesse looklemas.
Kuid ka meie maakonna esindajatel on Maamessil tähtis roll, sest Toiduhallis esindatud Jõgevamaa Maitsed MTÜ stendil osales kümme maakonna tegijat. Üks erilisem kui teine.
Esimest korda Maamessil eksponendina osalenud Karu Talu pakkus lihaveise täissuitsuvorste, konserve ja grillvorstikesi. Talutooteid pakkunud Egle Õunmaa oli neljapäeva hommikul veel rahuliku närviga. „Praegu on vaikne. Aga olen kuulnud, et lõpuks läheb siin päris kiireks. Peab vaatama, et kaupa jätkuks,“ rääkis ta.
Küüslauk kohtus kohupiimaga
Teist korda Maamessil osalenud OleMari talu perenaine Marika Hütt võttis endaga kaasa erinevad juustud, maitsestamata jogurti ja veidi magusat: kreemja iirise ja soolase karamelli. Lisaks kuivatatud taimi, käsitööseepi, lillevett ja huulepulkasid.
„Eelmisel aastal oli huvilisi hästi palju. Käiakse vaatamas ja uudistamas. Maamess ongi heaks võimaluseks end tutvustada ja oma tooteid näidata,“ rääkis Hütt. Kuna eelmine kord läks kreemjas iiris hästi kaubaks, siis seekord tehti üks partii rohkem. „Külalistele meeldivad ka kuivatatud rukkililleõied, mis kondiitritele ja kodus küpsetajatele hästi peale lähevad,“ sõnas Hütt.
Ilmselt kõige magusamat lõhna tuli Mõisapreili pagari juurest. Sest lisaks väljapandud toodetele saabus värskemat kraami ka ahjust. „Pakume rukkileiba ja kohupiima odrakaraskit,“ rääkis Oksana Männik.
Kuid kohupiima odrakarask oli väikese vimkaga, nimelt oli sellel sibulamekk juures. Olgugi et siinkirjutajal oli kohupiima ja sibula kokkusobivuses teatud kahtlused, lubas Mõisapreili pagari perenaine, et need lähevad omavahel hästi kokku. Ja läksidki.
„Meid juba teatakse ja tullakse messile otsima. Kindlasti on ka neid, kes tulevad ja üllatuvad,“ andis Männik sissejuhatuse nädalavahetusele. „Inimeste soovid on seinast seina. Mõni tahab tavalist rukkileiba, mõni küüslaugu või sibulaga. Hitt-tooted on meil küüslauguleib ja tavaline seemneleib,“ rääkis Männik.
Küüslauk kohtus meega
Kuid esindatud olid ka meemüüjad. Seda lausa kahe letiga. Nendest esimene oli Põltsamaal tegutsev Meemeistrid OÜ. „Tõime välja kogu oma valiku. Toodame tavalist mett, kuid lisaks sellele pakume ka erinevaid meesegusid. Hetkel on pakkuda 12 erinevat sorti, alustades musta küüslauguga ja lõpetades marjajahudega,“ rääkis Raul Terep.
Ka selle leti ääres tekkis siinkirjutajal kahtlus, kuidas must küüslauk ja mesi omavahel passivad. „See on meie ainus mesi, mis sobib hästi soolaste toitudega. Näiteks liha maitsestamiseks, juustuga või niisama lusikaga rukkileivale määrimiseks,“ märkis Terep.
„Tootevalik on iga aastaga uuenenud, aga tavaline mesi on alati see, mis inimestele peale läheb. Jõudumööda tutvustame ka uusi maitseid,“ rääkis Terep plaanidest.
Teise meemüüjana oli esindatud Langebrauni mesiaed. „Minu teada olen ainus Jõgevamaa mahemeetootja,“ märkis mesinik Jaan Langebraun. „Metsamesi ei ole niisama sõnakõlks, vaid pakungi korralikku metsade ja rabade lähedalt saadud mett,“ lisas mesinik.
Ühtlasi võis samas letist leida ka suira. „See on kõige tervislikum kaup, mis mesinduses üldse saada on,“ rääkis Langebraun, lisades, et enim tunnevad mahemee vastu huvi rohelise mõtteviisiga harjunud noored.
Kuid tervislikku kraami ja lausa supertoitu jagus ka Sepamäe talu letti, kus aukohal astelpajumarjad, mis teada-tuntud päris kodumaise supertoiduna. „Ostetakse kõike, enim toormahla ja marju. Kui on palavad ilmad, läheb hästi toormahlast valminud jääjook. Sellel aastal pakume esimest korda toormoosi,“ rääkis Marit Jaaniste.
Misopasta kohtus õllega
Kes aga jääjoogist midagi kangemat soovis, võis maitsta Tabivere tuulikus pruulitavat Juhuse käsitööõlut. „Meie mahedad maitsed sobivad neile, kes harjunud käsitööõlle maitsega ja ka neile, kes ei ole märjukest üldse proovinud,“ rääkis ettevõtte turundusjuht Triin Fedotova.
„Meil on õlut, mis ei maitse üldse nagu õlu, näiteks ebaküdooniaga hapu õlu, mis maitseb pigem nagu kuiv siider. Lisaks pakume ingveri, laimi ja misopastaga jooki, mis on hapukas, soolane, aga siiski õlu,“ märkis Fedotova.
Uue tootena tutvustas Juhus Peipsimaa õlut, mis sobib näiteks kala või liha kõrvale. „Seda saabki ennekõike osta Peipsi piirkonnas asuvatest toidu- ja turismiettevõtetest,“ rääkis ta.
Kolmandat aastat Maamessil üles astunud Juhus on kasvatanud eestlastes ka käsitööõlle tarbimise harjumust. „Inimesed on vastuvõtlikud ja kes otsib häid maitseid, siis need on käsitööõlles olemas. Kuna Eestis liigutakse suunda, kus tahetakse aina enam teada, mida sööme ja mida kanname, siis sama suund on ka õlle puhul. Inimesed tahavad teada, mida nad joovad.“
Seda, et Jõgevamaa võiks tulevikus olla tuntud lisaks kalale ja sibulale ka näiteks õlle poolest, peab Fedotova täiesti reaalseks plaaniks.
„Oleme täna esimene ja ainus õllekoda Eestis, kes päriselt tuulikus õlut pruulib. Tahame seal inimesi vastu võtta, kutsume alati külalisi, tutvustame tuulikut ja õpetame, kuidas õlut valmistatakse. See, et Tabiveres asub äge pruulikoda, kes head õlut valmistab, lisab kindlasti väärtust tervele piirkonnale,“ arvas ta.
Kui Toiduhallis oli veel liikumine rahulik, siis märksa suurem tunglemine oli ETKI leti juures. Seal peab kärme olema, sest head seemned lähevad nagu soojad saiad.
„Tutvustame ka kartulit. Meie kartulispetsialist Katrin Kotkas jagab kartuliinfot, kuna järgmisel aastal on kartuliaretuse sajas aastapäev,“ märkis Ingrid Bender.
Enim tunti ETKI letis huvi köögiviljade kohta. „Eriti kuum kaup on sibulasort „Jõgeva 3“, mis sai esimeste tundidega otsa. Igal hommikul paneme natuke välja, inimesed teavad ja küsivad. Kes varem messile tuleb, see saab,“ ütles Bender. Lisaks sibulale oli minev kaup ka porgandiseeme.
„Tomativalikus on meil esindatud 12 sorti, meie esinumber on „Malle“, mis on kõige populaarsem. See on niivõrd hea saagi ja maitsega, lisaks haigusekindel,“ rääkis Bender.
Kuid ükski Maamess ei saa mööduda lisaks ETKI-le ka Luua metsanduskoolita, mille tublid õpilased astusid üles ka neljapäeval toimunud võsalõikajate võistlusel. „Tutvustame õppimisvõimalusi nii noorematele kui ka vanematele. Meie õpilased ja õpetajad võistlevad siin ka terve nädalavahetuse,“ rääkis Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt.
Lisaks pakub meie maakonnas asuv kutsekool huvi igas vanuses huvilistele. „Suur osa on täiskasvanud õppijatel. Muutub üha populaarsemaks, et täiskasvanud otsustavad uue ameti õppida või eriala omandada ning tulevad meie juurde kooli. Lisaks tuleb meile palju erametsaomanikke, kes tunnevad, et tahaksid oma metsas midagi teha, aga oskustest jääb puudu,“ märkis Kelt.
KERTTU-KADI VANAMB
